- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suhkur on riigile mõru teema
Ülekaalulisus on suur majandusteema, aga lahendused väga keerulised nii ettevõtjate kui riigi jaoks, kirjutab Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudist.
Suhkrutarbimise vähendamise eesmärgi täitmiseks on kindlasti oluline, et tootjatel jaguks motivatsiooni ja paindlikkust oma toodete koostise muutmiseks ning lisaks viiks teavitustöö ja tarbija harimine tervislikumate ostuotsusteni.
Teema on mitmetahuline ja keeruline. Seda, et laste ülekaal on probleem, peegeldavad nii ennetavas tervisekontrollis käinud laste näitajad, kui ka eelmisel kevadel tehtud 1. klasside laste mõõtmistulemused. Neist selgus, et 7aastastest tütarlastest 23,4 ja poisslastest 28,6 protsenti ning 8aastastest tütarlastest 22,8 ning poisslastest 29,8 protsenti on ülemäärase kehakaaluga. Seega võib öelda, et 1. klasside poiste hulgas on ülemäärane kehakaal enam levinud kui tütarlaste seas.
Koormaks majandusele
Eesti rahvastiku toitumise uuringu andmed näitasid aga kujukalt, et suureks probleemiks on suhkruga liialdamine, sest täiskasvanud söövad päevas keskmiselt kaks ning lapsed ja teismelised 3-4 korda rohkem magusat kui soovituslik.
Ülekaalulisuse teema on globaalne. Sellega tegeletakse rahvatervise kontekstis enamikes maailma riikides, kuna see põhjustab paljude krooniliste haiguste levikut ning kurnab seeläbi tervishoiusüsteemi ja majandust üldiselt – terviseprobleemidest ja enneaegsest suremusest tulenev tööviljakuse vähenemine.
Tõdetud on, et lihtsat ja ühest lahendust sellele probleemile pole, ükski meede üksinda võetuna ei toimi. Vajalik on kõikehõlmav lähenemine: inimeste teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud toitumisest, kuid veel olulisem on tervislikke valikuid soodustava keskkonna loomine. Üheks keskkonda kujundavaks meetmeks on ka maksustamine, sest sellega saab suunata tarbijate ostukäitumist, aga ka suurendada tootjatepoolset huvi lisatud suhkruid toiduainete koostises vähendada.
Suhkru maksustamist erineval kujul on rakendatud mitmetes riikides (Taani, Norra, Soome, Ühendkuningriik, Iirimaa, Prantsusmaa, osaliselt USA, Mehhiko jt), kuid samas on mõnel pool see tootjate survel ka lõpetatud. Siiski on Euroopa Liidu tasandil huvi selle meetme vastu endiselt kõrge ja praegu on sarnased maksustamise plaanid mitmes liikmesriigis laual. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on oma fiskaalpoliitiliste meetmete ülevaates toonud esile, et aina enam on tõendeid selle kohta, et asjakohaselt kavandatud suhkruga magustatud jookide maks, eriti kui jaehinna tõus on 20 protsenti või enam, toob kaasa proportsionaalse tarbimise vähenemise.
Kuigi rahvastiku toitumise uuringu järgi ei ole karastusjoogid kõige suurem lisatud suhkrute allikas Eesti elanike toidulaual, mängib ilmselt maksuobjekti valikul rolli ka see, et maksu administreerimine ei kujuneks väga keerukaks. Ühtlasi peab see kohtlema tootegrupis olevaid tooteid võrdselt ega minema vastuollu ELi reeglitest tuleneva riigiabi nõuetega.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele