Suhkur on riigile mõru teema
Ülekaalulisus on suur majandusteema, aga lahendused väga keerulised nii ettevõtjate kui riigi jaoks, kirjutab Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudist.
Suhkrutarbimise vähendamise eesmärgi täitmiseks on kindlasti oluline, et tootjatel jaguks motivatsiooni ja paindlikkust oma toodete koostise muutmiseks ning lisaks viiks teavitustöö ja tarbija harimine tervislikumate ostuotsusteni.
Teema on mitmetahuline ja keeruline. Seda, et laste ülekaal on probleem, peegeldavad nii ennetavas tervisekontrollis käinud laste näitajad, kui ka eelmisel kevadel tehtud 1. klasside laste mõõtmistulemused. Neist selgus, et 7aastastest tütarlastest 23,4 ja poisslastest 28,6 protsenti ning 8aastastest tütarlastest 22,8 ning poisslastest 29,8 protsenti on ülemäärase kehakaaluga. Seega võib öelda, et 1. klasside poiste hulgas on ülemäärane kehakaal enam levinud kui tütarlaste seas.
Koormaks majandusele
Eesti rahvastiku toitumise uuringu andmed näitasid aga kujukalt, et suureks probleemiks on suhkruga liialdamine, sest täiskasvanud söövad päevas keskmiselt kaks ning lapsed ja teismelised 3-4 korda rohkem magusat kui soovituslik.
Ülekaalulisuse teema on globaalne. Sellega tegeletakse rahvatervise kontekstis enamikes maailma riikides, kuna see põhjustab paljude krooniliste haiguste levikut ning kurnab seeläbi tervishoiusüsteemi ja majandust üldiselt – terviseprobleemidest ja enneaegsest suremusest tulenev tööviljakuse vähenemine.
Tõdetud on, et lihtsat ja ühest lahendust sellele probleemile pole, ükski meede üksinda võetuna ei toimi. Vajalik on kõikehõlmav lähenemine: inimeste teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud toitumisest, kuid veel olulisem on tervislikke valikuid soodustava keskkonna loomine. Üheks keskkonda kujundavaks meetmeks on ka maksustamine, sest sellega saab suunata tarbijate ostukäitumist, aga ka suurendada tootjatepoolset huvi lisatud suhkruid toiduainete koostises vähendada.
Suhkru maksustamist erineval kujul on rakendatud mitmetes riikides (Taani, Norra, Soome, Ühendkuningriik, Iirimaa, Prantsusmaa, osaliselt USA, Mehhiko jt), kuid samas on mõnel pool see tootjate survel ka lõpetatud. Siiski on Euroopa Liidu tasandil huvi selle meetme vastu endiselt kõrge ja praegu on sarnased maksustamise plaanid mitmes liikmesriigis laual. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on oma fiskaalpoliitiliste meetmete ülevaates toonud esile, et aina enam on tõendeid selle kohta, et asjakohaselt kavandatud suhkruga magustatud jookide maks, eriti kui jaehinna tõus on 20 protsenti või enam, toob kaasa proportsionaalse tarbimise vähenemise.
Kuigi rahvastiku toitumise uuringu järgi ei ole karastusjoogid kõige suurem lisatud suhkrute allikas Eesti elanike toidulaual, mängib ilmselt maksuobjekti valikul rolli ka see, et maksu administreerimine ei kujuneks väga keerukaks. Ühtlasi peab see kohtlema tootegrupis olevaid tooteid võrdselt ega minema vastuollu ELi reeglitest tuleneva riigiabi nõuetega.