Kas maksuametniku hinnang seljatab eksperdi arvamuse?

Maksuameti kohtuvaidluste suur võiduprotsent võib saata signaali, et amet läheb kohtusse üksnes väga selgete juhtumitega. Teisalt saadab see signaali, et maksumaksja aspektist on kohtuvaidlus suure tõenäosusega juba ette kaotatud. Õigusriigis ei kiitle riigivõim kohtuvaidluste suure võiduprotsendiga.

Maksumenetluses kehtib majandusliku tõlgendamise põhimõte – ettevõtte tehtud tehingutele järgneb maksuõiguslik hinnang mitte vormi, vaid sisu järgi. See annab maksuhaldurile võimaluse tehinguid maksustada vastavalt nende tegelikule majanduslikule sisule. Selleks võib maksuhaldur kujundada oma seisukoha, kasutades nn elulise usutavuse kriteeriumi.

See kriteerium läheb käiku, kui maksuhalduri kujundatud positsiooni tõendamine osutub raskendatuks. Maksude tasumisest kõrvalehoidmine ongi enamasti varjatud iseloomuga ning rikkumiste tõendamine tavapärasest keerukam. Lähtutakse põhimõttest, et kui ettevõtte selgitused ei veena maksuhaldurit ning viimane põhjendab oma kahtlust kuritarvituses, tuleb ettevõttel tõendada vastupidist. Maksuhalduri võetud positsiooni tõendamine võib olla keeruline või sootuks võimatu ka väga argisel põhjusel. Nimelt võib see olla algusest peale väär.

Tarkus neil kahel juhtumil vahet teha peab olema kohtul.

Riigi Teataja kohtulahendite infosüsteem annab otsingule „eluliselt usutav“ maksuõiguse kategoorias ühtekokku 450 vastet. Seisuga 1. jaanuarist 2015 leiab 205 vastet. Kokku annab otsingumootor sel ajavahemikul maksuõiguse kategoorias 1158 vastet. Ehkki tegemist on üdini meelevaldse statistikaga, saame järeldada üht – kriteeriumi „eluline usutavus“ kasutamine maksuhalduri poolt on selges kasvutrendis ning see ei oleks nii, kui kohtuvõim kriteeriumi kasutamist ei aktsepteeriks. Seda näib kinnitavat ka kaebuste rahuldamata jätmise protsent, mis jääb 90 protsendi piirimaile. Seega on enamikul juhtudel vaidlus kohtus maksuametile edukas.

Arvestades, et maksuameti versioon kipub kohtus peale jääma, võib tekkida tal kiusatus jätta tegelikud maksustamise seisukohalt olulised asjaolud välja selgitamata. Kiusatus juhinduda maksuhalduri versioonist võib tekkida ka kohtul, sest sellisel juhul on võimalik jätta ära mahukas tõendite kogumine ja uurimine. Lisaks ei ole kohtud ka altid maksuameti seisukohti ümber hindama, sest sisuliselt tähendaks see alternatiivse subjektiivse hinnangu andmist vaidluse asjaoludele, mille tegelik hindamine on maksuhalduri ülesanne. 

Siit jõuame ka sisulise probleemini. „Eluline usutavus“ on subjektiivne, maksuametniku enda teadmistest ja elukogemustest lähtuv standard, millel põhinev hinnang ei pruugi omada palju kokkupuudet reaalse eluga. Ühel konkreetsel juhtumil, milles maksuõiguslik hinnang sõltus ka ehitusõiguslikest aspektidest, sisaldas maksuotsus kriteeriumit „eluline usutavus“ 32 korda. Muu hulgas ei pidanud maksuhaldur eluliselt usutavaks ehitusekspertide hinnanguid ning jäi ka ehitustehnilistes küsimustes truuks oma arusaamale.

Kriteeriumi „eluline usutavus“ kergekäeline kohaldamine võib tuua kaasa selle, et isiku maksukoormuse kujunemine seatakse sõltuvusse osalt maksuametniku suvast, osalt konkreetset eluvaldkonda puudutavatest teadmistest.

Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada avalike ülesannete täitmiseks vajaliku raha olemasolu. Ei ole küsimust, et maksudest kõrvalehoidmine kahjustab avalikku huvi. Avalik huvi võib saada aga kordades enam kahjustatud, kui ettevõtjatel kaob usaldus riigi maksu- ja kohtusüsteemi toimimise vastu. Kohtusüsteem peab olema riigi suhtes kriitilisem ning langetama otsuseid eeskätt tuginedes tõenditele, mitte riigivõimu esindaja subjektiivsetele hinnangutele.