Vaja on sotsiaalmaksumuudatusi

Vaatamata sellele, et Reformierakond oli parempoolne ja ettevõtlussõbralik, olid väga paljud ettevõtjad Reformi suhtes rahulolematud. Juba aastaid valitses tunne, et riik teeb iga aastaga ettevõtja elu raskemaks. Samas tõdeti, et Keskerakond, sotsid või IRL oleksid ettevõtjate jaoks veel hullemad. Seetõttu suhtuti Reformi kui mitmest halvast parimasse varianti ning aktsepteeriti ka negatiivseid otsuseid.

 

Niisiis võis ette näha, et Keskerakonna võimuletulek ja koalitsioonis sotside ja IRLiga kokku lepitud maksuprogramm ei ole ettevõtjatele eriti rõõmustav. Kavandavate maksumuudatuste mõju on küll vara ennustada, sest maksupoliitika on siiski vaid ainult üks osa kogu riigi majanduspoliitikast, kuid uue valitsuse heitlik tegutsemine ei tekita esialgu optimismi. Tundub, et tegutsetakse riigieelarve täitmise ja poliitilise võimu hoidmise, mitte riigi pikemaajalise eduka arengu nimel. Kui teoreetiliselt pidanuks Keskerakonna võim rõõmustama nn lihtsat inimest (nt tulumaksuvaba miinimumi tõus), siis praegu tundub, et jätkub sama olukord nagu varemgi – keegi pole rahul ja erilisi ootusi pole.  

Sama kehtib ka maksupoliitika kohta. Mõned asjad, mida ettevõtjad on oodanud pikisilmi aastaid (sotsiaalmaksu lae kehtestamine, osalise või ajutise töötajate, sh alaealiste töötajate puhul väiksema sotsiaalmaksumäära kehtestamine), ei tule ega tule ühegi valitsusega (ei parem- ega vasakpoolsetega), ehkki just selliseid muutusi oleks Eesti tingimustes olnud ammu vaja. Ettevõtjad on väsinud juba selle soovimisest.

Sotsiaalmaksuga seonduvad muudatused mõjutaks positiivselt kõiki ühiskonnagruppe, nii tööandjaid kui töötajaid. Ühtlasi aitaks see majanduselu aktiveerida ja suurendaks tööandjate huvi palgata ka seda tööjõudu, kes praegu ei vasta tööturu nõudmistele (kes ei saa täisjõuga töötada, vajaksid teatud eluperioodil osalise ajaga tööd, puudega inimesed, alaealised, eakad jne). Pole normaalne, et osalise ajaga töö puhul on inimese töötasu väiksem kui sotsiaalmaks, mida tööandja tema eest peab maksma.

Tööandja huvide kõrval oleks sotsiaalmaksumuudatused kasulikud igale tavainimesele, kelle eest praegune valitsus enda sõnul ju seisab. See, et ettevõtjatele pakutakse selle asemel toetusi töötajate palkamiseks, ja mida tuleb juurde (ja mis soosib ka korruptsiooni), on probleemile pigem valest otsast lähenemine. Magusamaksul võib olla ilus eesmärk ja soov eelarvet inimeste tervise nimel tegutsedes täita, aga tegelikkuses tähendaks see ikkagi hinnatõusu tavainimestele. 

Edumeelses demokraatlikus riigis pole õige ehitada maksutulu üles inimeste negatiivsetele tegevustele, mida riigijuhid kõnepuldis esinedes kutsuvad üles vähendama (magusa tarbimine, rikkumised – trahvid, alkoholiaktsiisi tõus,  joomise vähendamine), sest siia on sisse kirjutatud tagasilöök, kui selgub, et tarbimine või rikkumiste arv aastatega oluliselt väheneb või äri liigub naaberriiki jne. Pikemas perspektiivis jääb soovitud maksutulu saamata.