Kaire Uusen

Mida me ei leia palgastatistikast, sellest annab aimu Äripäeva iga-aastane palga TOP. Siit näeb, et meie ettevõtete loomaaed on ikka väga kirju ning samas valdkonnas tegutsejad võivad olla nii palkade maksjate rea tipus kui ka lõpus, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Keskmine palk kerkis üle 1400 euro, aga töötaja pole rahul. Kas palgakasv on liiga kiire, on see majandusele hea või halb – vastus nendele küsimustele sõltub sellest, kas Eestile on tähtis lühiajaline või pikaajaline perspektiiv ning mida ühes või teises olukorras edasi tehakse, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Kõik liiga kaugesse tulevikku suunatud pensionilubadused on võrreldavad soolapuhuja lubadustega, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Eestis on riigiettevõtete toimimise ja juhtide palkade-hüvedega olnud ajast aega jama, aga ega praeguseks pole väga palju muutunud, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Eesti inimese 2018. aasta kuu keskmine brutotulu oli 1234 eurot ning keskmine brutopalk 1310 eurot. Igasugune keskmine statistika on aastaid inimesi ärritanud, sest suur osa tunneb, et nende töötasu või tulu see ei näita, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Baltika peaks rääkima oma lugu: pole orjapidamist, vaid on punapõsksed töötajad, pole looduse reostamist, vaid kõik jäätmed leiavad taaskasutamist, kirjutab ajakirjanik Kaire Uusen.

Eestis probleemiks olevat ääremaastumist võiks vaadata kui võimalust leida tühjaks jäävatele küladele uusi nutikaid kasutusvõimalusi, kirjutab ajakirjanik Kaire Uusen.

Eesti-vene kogukondade lõhe põhjus on suuresti Keskerakonna aastaid kestnud vastuoluline poliitika, leiab ajakirjanik Kaire Uusen.

Keegi pole rahul ja erilisi ootusi pole, võtab ajakirjanik Kaire Uusen kokku valitsuse tegevuse.

Eesti ekspordivõimele ja positiivsele kuvandile aitaks oluliselt kaasa, kui Eesti ettevõtted üle maailma laiali pillutada, kirjutab ajakirjanik Kaire Uusen.

Aastaid võimul olnud Reformierakond on tekitanud kahetised tunded, kirjutab ajakirjanik Kaire Uusen.

Ajakirjanik Kaire Uusen pakub välja viis sammu, mis teevad Eesti rikkamaks ja maailmas tõsiseltvõetavaks.

Kui seadusemuudatused ja majanduspoliitilised otsused arvestaks eelkõige kohalike ettevõtete ja kodanike huve, tuleks Eesti edu hoopis kiiremini. Ja kui riik oskaks inimesed (vabatahtlikult!) soovitud viisil käituma panna, oleks „õnn üpris lähedal”, kirjutab Kaire Uusen.

Äripäeva infolehes Palk hakkavad juba detsembris kommenteerima põletavamaid palga- ja maksuteemasid tuntud maksu- ja raamatupidamisteenuste firma BDO Eesti spetsialistid.

Õnneotsija, küünik, heategija jt – need on meie enda sõbrad ja  kolleegid, kes tegutsevad Facebookis.  Kas aga teate, et Facebookis fännilehti hallates on edu tagatud, kui oskate eri tüüpi kasutajatele läheneda.

Mäletate, kui Toots tuli Venemaalt ja uuris, milline süsteem põlluharimises kodumaal valitseb ja millist tõugu lehmad on. Isa ei osanud lehmade kohta muud vastata, et seal nad põllu peal on ning süsteem ka endine – ehk polegi mingit süsteemi.

Kõik eksivad, aga kuidas otsustada, kas keegi on meelega arve vigaselt koostanud või saatelehele valed andmed kirjutanud või oli see inimlik eksitus?

Majanduskriisi tulemusel tekkinud omanikevahelisi konflikte saanuks ennetada või tagada sündmuste ilmnemisel vähemalt n-ö pehmema maandumise, kui omanikud oleks õigel ajal sõlminud vastava lepingu.

Eesti arst ja IT-spetsialist leiavad Soomes või Rootsis kergesti töö, aga millised võimalused on võõrsil erialast tööd leida raamatupidajal?

IT-spetsialiste napib, tunnistavad nii IT-ettevõtted kui ka muude sektorite asutused. Kuna IT-valdkond laieneb kiiresti, osutub uute kõrgelt kvalifitseeritud ja kogemustega töötajate leidmine keeruliseks, kirjutab ajakirjas Personali Praktik Tripod Grupp OÜ psühholoog-konsultant Liisa Raudsepp.

Ajakiri Personali Praktik uuris õpetajate palku ja motivatsioonipakette, kusjuures vastanute hulgas oli Tallinna, Harjumaa, Läänemaa, Põlvamaa, Võrumaa, Tartu linna, Tartumaa ja Raplamaa õpetajaid.

Kuigi töötaja vastutust reguleerivad sätted on seaduses kirjas, ei kasuta paljud tööandjad võimalust nõuda töötajalt tekitatud kahju hüvitamist, kirjutab advokaadibüroo PwC Legal advokaat Indrek Ergma ajakirjas Personali Praktik.

“Kui juhtun mõnes seltskonnas rääkima, et töötan viimased kaks aastat suure osa ajast Jordaanias, siis kiputakse arvama, et tegu on ühe suure igava kõrbega, kus ma siis kuumas keset kaameleid ja beduiine istun ning maast aina kive korjan, kuid päris nii see siiski ei ole,” kirjutab eestlane Hardi Aosaar ajakirjas Personali Praktik.

Kui võtta eeskujuks Euroopa vanad riigid ning võrrelda parlamendiliikme palka teiste ametite omaga, peaks Eesti keskmine palk olema vähemalt 1700 eurot. “Inimväärse” elustandardi miinimumnõudeid arvestades ei tohiks Eestis aga alla 600eurost palka ollagi, kirjutab Äripäeva teabekirjastuse toimetaja Kaire Uusen.