Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Küberrünnaku eest ei ole keegi kaitstud

    Klaid MägiFoto: Julia-Maria Linna

    Kui sinu süsteemid on haavatavad, siis sind ka rünnatakse, kirjutab CERT-EE juht Klaid Mägi.

    Eelmisel aastal registreeris Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) üle 9000 küberjuhtumi. Neist intsidente (juhtumeid, millega kaasnes otsene mõju teabe või süsteemide konfidentsiaalsusele või kättesaadavusele) tuvastati 2248 ehk ligikaudu neljandik. Statistika räägib enda eest: ei saa väita, et Eestis midagi ei juhtu.
     
    Õnneks ei tabanud meid mullu ükski kriitilise tasemega küberintsident, millega oleks kaasnenud oht inimeste elule ja tervisele või elutähtsale teenusele. Küll tuvastasime aasta vältel 348 kõrge prioriteediga intsidenti, mis mõjutasid riigile olulise teenuse toimimist.
     
    Pärast WannaCry rünnakut küsiti Eestilt – miks pole teil midagi katastroofilist juhtunud? Miks pole Eestis elutähtsad teenused kannatada saanud? Võib ju mõelda, et oleme nii väikesed ja ebaolulised, et kes meid ikka rünnata viitsib?! Muuseas, see see on suhteliselt levinud arvamus, mida minagi tihti kuulen. Mis minult ikka võtta on, kes mind ikka rünnata peaks tahtma vms.
    Küberkurjategijaid ei huvita, kes sa oled ja kas sinult on midagi võtta. Internet on ülemaailmne – kui sinu süsteemid on haavatavad, siis sind ka rünnatakse. Kübermaailmas peituv anonüümsus tekitab segamatult tegutsemiseks väga soodsa pinnase ning selle najal ka purjetatakse.
    Kui süsteemid on hästi kaitstud, siis paar korda proovitakse ja seejärel leitakse kusagil mujal keegi, kelle juurde on lihtsam sisse murda. Seetõttu jääbki enamik ründeid suurema mõjuta katseteks – eriti juhtudel, kui kaitsjad õigeaegselt ja asjalikult reageerivad.
    Küsimuste asemel, kes ja miks ründas, mõelgem parem, kuidas saaks jätkuda olukord, kus meie väikese Eesti põhitegevuseks jääks mujal maailmas toimunud intsidentide analüüs või arutlused mõne Lähis-Ida poliitilise sõnumiga näotustatud Eesti poliiterakonna kodulehe üle.
    Riigi sund ei ole kiusamine
    Loomulikult on eelkõige tublid olnud kõigi nende Eesti ettevõtete ja riigiasutuste IT-eksperdid, kes meie lugematuid infosüsteeme ja arvuteid hooldavad ja haldavad. Kuid mis on riigi roll selle kõige juures?
    Riik on panustanud lugematul hulgal ressurssi inimeste teadlikkuse tõstmisesse, koolitanud ja harinud nii eksperte kui tavakasutajaid, saatnud välja hoiatusi, olukorra ohuhinnanguid ning teateid, kehtestanud reegleid ja kohati isegi sundinud n-ö ajaga kaasas käima.
    Ja kõike seda mitte kiusamise ja piiramise eesmärgil, vaid selleks, et meil ei juhtuks kriitilisi intsidente lihtsatel põhjustel, st keegi kasutas iidvana operatsioonisüsteemi või lihtsalt ei leidnud aega või põhjust oma süsteeme uuendada ja kriitilisi parendusi rakendada.
    Jätkuvalt mõtlevad liiga vähesed kasutajad, infoturbejuhid ja IT-spetsialistid elementaarse küberturvalisuse peale. Ilmselt tuleb see asjaolust, et kübermaailm paikneb meist kuidagi eemal, ei ole käega katsutav ning seetõttu ei pöörata sellele ka nii suurt rõhku kui käitumisele esemete maailmas.
    Ometigi teeme me riigisektoris palju tööd selle nimel, et Eesti küberturvalisuse taset parandada. On rõõm näha, et elulised näited panevad paljusid inimesi teistmoodi mõtlema ja mõistma küberjulgeoleku olulisust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Telia tehnoloogiajuht: peame peeglisse vaatama ja soolised stereotüübid murdma
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Nädala lood: arendajad külmutavad hindu, koondamiste ja maksuvõlgade arv kasvab
Ka sellel nädalal kirjutas Äripäev selgetest märkidest, kuidas majandus langeb. Nõnda panevad arendajad projekte sahtlisse, ettevõtted võitlevad pankrotihaldurite pilgu all ellu jäämise nimel ja koondamised – nende arv kasvab.
Ka sellel nädalal kirjutas Äripäev selgetest märkidest, kuidas majandus langeb. Nõnda panevad arendajad projekte sahtlisse, ettevõtted võitlevad pankrotihaldurite pilgu all ellu jäämise nimel ja koondamised – nende arv kasvab.

Olulisemad lood

EAS suunab 15 miljonit rakendusuuringute toetuseks
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.