• Jaga lugu:

    Tuimuse õpilased

    KõrbFoto: Panthermedia

    Vaikselt ja märkamatult ületas eelmisel nädalal Äripäevas uudiskünnise tõsiasi, et Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison nimetas migrante mustuseks ja nõudis, et Eesti peab olema „puhas“.

    Ükski ei karjatanud, ainumaski häirekell ei teinud häält, tuhmimgi tuluke ei löönud põlema; üksnes Madison ise teatas Twitteris, et kui see migrant on loomalik vägistaja, siis on mustus veel väga leebelt öeldud, ja kahetses, et valis ehk liiga pehmed väljendid.
    Aasta oli 2013, kui Madisoni erakonnakaaslane Martin Helme sõnastas oma immigratsioonipoliitilise soovituse: „Kui on must, siis näita ust.“ Tolle kurikuulsaks saanud tsitaadi pillas Helme Tallinna TV saates, kus ta ütles ka: „Siis tehakse neile Virumaale keskus, nad hakkavad seal kohalikes külades käima varastamas, rüüstamas, vägistamas – sest täpselt seda nad teevad, muud nad ei teegi – ja siis räägitakse meile, millised rassistid kohapeal on ja nendega läbi ei saa. Milleks meile sellist jama? /---/ Ma tahan, et Eesti oleks valge riik.“ Tookord puhkes elav poleemika, sest midagi säärast ei olnud Eesti poliitilisse kultuuri varem kuulunud. Šokk oli ehe ja valus.
    Ent vahepeal on paljugi muutunud. Kunagine Reformierakonna välisminister ja europarlamendi saadik, hiljem Rahva Ühtsuse Erakonna moodustanud Kristiina Ojuland on väljendanud muret selle pärast, et valge rass on ohus, eestlaste ajud aga olevat nii pestud, et aetakse mingit poliitkorrektset ila. Tänaseks oma vaimsesse koju, EKRE rüppe jõudnud telemees Hannes Võrno on mustanahalisi põgenikke nimetanud murjaniteks ja metsalisteks, seda avaldust tehes oli ta kaitseväe ohvitser. Kunagine teleajakirjanik, nüüd samuti EKREga liitunud Urmas Reitelmann on rääkinud Euroopasse valguvast saastast, tavalisest inimrämpsust, mugavusprussakatest, keda tuleb tõrjuda kõigi vahenditega. Neid sõnu öeldes oli Reitelmann kaitseliidu avalike suhete osakonna töötaja. Ettetoodu on vaid mõned meeldejäävamad näited – sarnaseid tsitaate on eesti meediast läbi käinud hulgi.
    Ei kuule, sest karjuvad
    Seetõttu pole ka imekspandav, et Madisoni avaldus enam kedagi kõrvu kikitama ei pannud: ka ajakirjanikud on sääraste tsitaatide fooniga niivõrd ära harjunud, et isegi kui säärane väljaütlemine üle veebimeedia uudiskünnise lastakse, siis pigem teadmisega, et hulk kommentaatoreid kiidab ütlejale takka. Ent kui varem oli selliste sõnavõttude võimendamisega võimalik välja peksta sadu kommentaare, siis nüüd läheb juba kehvemini: reformierakondlasest riigikogulase Madis Millingu „Loomulikult ei ole kõik moslemid terroristid, aga kahjuks viimasel ajal on kõik terroristid olnud moslemid“ tootis Postimehe veebis kõigest 47 kommentaari.
    Jaak Madison on EKRE aseesimees ja riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees. Euroopa Liidu asjade komisjonil on Euroopa Liiduga seotud küsimuses otsustav ja koordineeriv roll, komisjon annab mandaadi Eesti seisukohtadele ELi ministrite nõukogu kohtumisteks. Missugune on Madisoni sisend Eesti EL-i asjade kujundamisse, pole ilmselt raske kujutleda. Twitteris, kus Madison oma avalduse tegi, esineb ta nimelt EKRE asejuhi ja ELi-komisjoni asejuhina – mitte et poliitiku puhul oleks üldse võimalik poliitilisi ja eraisikuna väljaöeldut lahutada.
    Võib-olla pole kõigil meeles, et Eesti taasiseseisvumise aastal sündinud Madison sisenes poliitikasse skandaaliga, mis puhkes, kui ilmnes, et 2012. aastal on ta oma blogipostituses avaldanud sümpaatiat Hitleri suhtes, kes olevat Saksamaa sügavalt p...sest välja tõmmanud. Tookord mõistis tema koduerakond hukka pigem meediakäsituse „hüsteerilisuse“ kui Madisoni seisukoha enda. Erakonna esimees Mart Helme teatas, et Madison olevat rääkinud majandusest, mitte õigustanud koonduslaagreid. Tol korral leidis ajakirjandus sotsiaalmeediast veel ühe Madisoni postituse, mis nõudis rahvuslikku puhastust, et ülekaalu saavutaksid venelaste hulgas just need eestimeelsed.
    Enne sõna, siis tegu
    Tänaseks on EKRE riigikogus esindatud erakonnana suutnud avalikku ruumi kujundada määral, mida on raske üle hinnata. On öeldud asju, mille ütlemine varasema kahekümne iseseisvusaasta jooksul olnuks mõeldatamatu, ja nüüdse seisuga ei üllata see enam kedagi. Kuivõrd inimesi suudab üldse veel miski šokeerida maailmas, kus Ameerika Ühendriikide president on Donald Trump, Suurbritannia on lahkumas Euroopa Liidust, sõjal Süürias ei paista lahendust, Põhja-Koreast lähtuv sünge oht on hoomamatult suur ja meie siin elame peatselt algava Zapadi hinguses, on omaette küsimus, millel ei ole head vastust.
    Kui sotsiaaldemokraatide liidri Jevgeni Ossinovski esimest vastuhakku EKRE raadamispoliitikale võeti kui julget sammu – oravad olid nimelt valitsuserakonnana, kõrvad ludus, lihtsalt vaikinud –, siis praegu osaleb ka meedia Eesti poliitika uue kuuma paari, EKRE ja sotside vastasseisu tagantkütmises. Raske öelda, kui palju on sotside kohalike valimiste eelses vastandumises EKREle veel ehedat vastuseisu inimvaenulikele ideedele ja kui palju pelka poliittehnoloogiat: vastasseisud müüvad alati ja toovad reeglina kasu mõlemale poolele.
    Laiemalt on aga küsimus selles, kust algab vaimne tuimus ja millega see lõpeb, missugused on tagajärjed. Tõenäoliselt algab see ükskõiksusest sõnade vastu, ükskõiksus sõnade vastu aga kasvab aga peagi ükskõiksuseks tegude suhtes – sest kus sõnu enam tähele ei panda, lõpeb ka mõte ja mõtlemine, mis käib enne tegu. Mida rasvasemaks ja teravanurgalisemaks muutuvad sõnad, seda suuremaks kasvab mõttelagedus. Vaikselt ja märkamatult on meistki saanud tuimuse õpilased, kes ei näe, kuidas kasvab kõrb, kuidas lageneb ja laguneb vaimne ruum, millelt määratleda inimene olemist. Kes loobub märkamisest, ei ole enam meelemärkusel – siis saavad võimalikuks teod, mida aastakümneid hiljem, ehk taas meelemärkusele tulles, on inimesina võimatu mõista.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peapiiskop emeeritus: peame moraalselt toime tulema
Tuleb olla valvel, et me kriisiolukordades ei kaotaks iseenda ja ühiskonna inimlikku palet, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop emeeritus Andres Põder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tuleb olla valvel, et me kriisiolukordades ei kaotaks iseenda ja ühiskonna inimlikku palet, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop emeeritus Andres Põder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
JPMorgani analüütik: aktsiahinnad ronivad august välja
JPMorgan Chase & Co mõjuka analüütiku Marko Kolanovici sõnul tõusevad aktsiahinnad tagasi ja majanduslangust tänavu ei tule.
JPMorgan Chase & Co mõjuka analüütiku Marko Kolanovici sõnul tõusevad aktsiahinnad tagasi ja majanduslangust tänavu ei tule.
Kristi Saare juhtidele: sul on juba piisavalt, aita nüüd teisi
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Muljetavaldav debüüt: uus Range Rover Sport näitas närvekõditava etteaste käigus oma tegelikku võimekust
Uus Range Rover Sport seljatas oma ülemaailmse debüüdi raames järjekordse närvekõditava väljakutse, ronides Islandil üle maailma suurima omataolise Karahnjukari tammi, pistes samal ajal rinda 750 tonni minutis langevate veevoogudega. Kriitilistel hetkedel haarduvuse kadumine tähendanuks uue sportliku linnamaasturi roolis istunud James Bondi ametlikule kaskadöörile Jessica Hawkinsile 90-meetrist langust tammi ülevoolukanali põhja.
Uus Range Rover Sport seljatas oma ülemaailmse debüüdi raames järjekordse närvekõditava väljakutse, ronides Islandil üle maailma suurima omataolise Karahnjukari tammi, pistes samal ajal rinda 750 tonni minutis langevate veevoogudega. Kriitilistel hetkedel haarduvuse kadumine tähendanuks uue sportliku linnamaasturi roolis istunud James Bondi ametlikule kaskadöörile Jessica Hawkinsile 90-meetrist langust tammi ülevoolukanali põhja.
Boroditš: ma ei tea, mida ma valesti tegin, aga ärge muretsege, mina saan hakkama
Viimast päeva ametis olev Tallinna Linnatranspordi (TLT) juhatuse esimees Deniss Boroditš kinnitas intervjuus, et ta tunneb ennast hästi ning hindab kõrgelt oma teadmisi ja oskusi. Samas ei tea ta, mida tegi valesti, et linnapea teatas usalduse kaotamisest.
Viimast päeva ametis olev Tallinna Linnatranspordi (TLT) juhatuse esimees Deniss Boroditš kinnitas intervjuus, et ta tunneb ennast hästi ning hindab kõrgelt oma teadmisi ja oskusi. Samas ei tea ta, mida tegi valesti, et linnapea teatas usalduse kaotamisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.