• Jaga lugu:

    Tõsta palka kas või natuke, kui palju ei saa

    Peep PetersonFoto: Raul Mee

    Palkade tõstmata jätmine seab halvimal juhul ohtu ettevõtte toimimise järjepidevuse, hoiatab ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson.

    Suhtle töötajatega, liigu oma tehastes, püüa samastuda
    Sattusin paari aasta eest Leipzigis suurde BMW tehasesse, kus rahvusvahelisele seltskonnale tehtud ringkäigul jagasid selgitusi kaks meest: üks lipsuga, teine tunkedes. Lipsu oli kapist üles leidnud kohaliku töönõukogu esimees, kelle igapäevane töö on lihvida tootmist töötajate tähelepanekutest lähtuvalt.
    Hästi haritud ja kindlasti ka ülihästi tasustatud tehasejuht pidas aga oluliseks mõjuda koduselt paarituhandele töötajale, kes vabrikul hinge sees hoiavad. Oli näha, et juht ei liikunud masinate vahel esimest korda, paljusid töötajaid tundis ta nägu- ja nimepidi.
    Eestis peetakse sellist rahvalikkust tihti üleliigseks ja koormavaks. Olen näinud tööandjaid, kes ei julge saalitäie töötajate ees lihtsamaidki otsuseid selgitada. Seal, kus isegi omanik on töötajatele oma, on ka suhted hoopis teistsugused. Ettevõtte juhtidel tekib võimalus mõista, mis on töötajate suuremad probleemid. Samuti näeb ära tootmise kitsaskohad, mis võivad tööviljakust alla viia. Saab ka aimu, kes vahejuhtidest oma rollile alla kipuvad jääma. Ole empaatiline!
    Hinda kogenud partnerit
    Kui seni kiputakse streike seostama ainult ametiühingutega, siis Rakvere juhtum näitab, et hoopis ametiühingute eemalhoidmine võib viia kontrollimatute väljaastumisteni. Ametiühingutel läheb hapuks halvimal juhul 10% läbirääkimistest, ja siiski on tagatud, et osatakse teha koostööd ja lepitakse. Eestis on streike vähe just tänu sellele, et ametiühingud on üldjuhul konstruktiivsed ja oskavad näha töötajate ühiseid huvisid tööandjatega.
    Ametiühingud aitavad õigel ajal märgata suuremaid ja väiksemaid juhtimisvigu ning annavad endast parima, et tippjuhtkond oleks õigesti informeeritud allkorrustel toimuvast. Suuremal ametiühingul on olemas ka sektoritunnetus, sest neil on informatsioon ka kohalike konkurentide palgapoliitika ja juhtimispraktikate kohta. Seetõttu pole harvad olukorrad, kus just ametiühingute kaudu tuleb majja uut infot ja värskeid mõtteid majandustulemuste parandamiseks.
    Ära pühi probleeme vaiba alla
    Olen palju näinud juhte, kes hindavad ennast finantsküsimustes vastutustundlikuks ja jätavad igaks juhuks palgad tõstmata, sest ei tea, mida tulevik toob. Tundub, nagu hoitaks niimoodi ettevõtte riske madalal. Tegelikkuses konverteeritakse finantsrisk maineriskiks, halvemal juhul seatakse ohtu tootmise toimepidevus.
    Jättes mitu aastat järjest palgad tõstmata (olgu põhjuseks raske turuolukord või justkui ülemaksmist tõestavad palgauuringud), kogutakse riski, et kumuleerunud mahajäämus tuleb tasa teha kiirkorras ja ettevõtte jaoks kõige ebasobivamal hetkel. Soovitan raha leida igal aastal, et kas või sümboolseltki kõiki palganumbreid nihutada. Ettevaatlik tasub olla ka Eestis tegutsevate personaliettevõtete palgauuringute tõlgendamisel, sest kitsa turu kohta on neid päris mitu, mistõttu nende võrdlusbaas kipub minu kogemuse järgi jääma päris ahtaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.