Bussihangete kord peab muutuma

Tavapäraselt on transpordi valdkonna hanked täis vaidlusi, mis võivad teenuse osutamise algust oluliselt edasi lükata, kohati kuni aasta võrra. Bussiettevõtted teevad oma hinnakalkulatsioonid prognoositud perioodile, lähtudes kulude planeerimisel pakkumise koostamise hetkel tariifidest. Riigihangete korra kohaselt on bussiettevõte kohustatud pakutud hinnaga teenust osutama ka juhul, kui teenuse algusaeg edasi lükkub. Tavapäraselt tähendab see teenust pakkuma hakkavale bussiettevõttele prognoositust kõrgemat kulubaasi, kuivõrd kütusetariifid, personalikulud, intressikulud ja üldine elukallidus on ajas muutunud.

Kõige enam mõjutab bussifirmasid kütuse- ja palgakulu, mis moodustavad ligi kaks kolmandikku kõikidest kuludest. Kohustuste täitmiseks tuleb kulutusi hoolikalt planeerida ning vajadusel kärpida. Viimane, mida kärpima asutakse, on ettevõtte olulisima vara ehk bussijuhtide palk, kuna bussiettevõtte huvides on pakkuda oma töötajale konkurentsivõimelist ja stabiilset töötasu. Lisaks rakenduvad bussijuhtide töötasule ametiühingutega kokku lepitud palgapõhimõtted.

Vaatame näiteks Rootsi

Kütuse hinna ja palgakulude puhul on tegemist bussiettevõtte nende kuludega, mida bussifirma mõjutada praktiliselt ei saa. Seetõttu toimub arenenud bussitransporditurgudel (mille hulka loetakse näiteks Inglismaa ja Rootsi) väljakujunenud rahvusvahelise hea tava kohaselt teenuse hinna indekseerimine moel, kus näiteks kütuse hindade, personalikulude, intressimääradega jms bussifirmast sõltumatute kuludega seotud risk jääb tellija kanda. Vastasel korral ei oleks tagatud ühistranspordi teenuse jätkusuutlikkus.

Eestis oleks vaja teha olulisi muudatusi hankekorralduses. Esmalt peaks rakenduma kord, mis sõltumata teenuse alguse kuupäevast arvestab elukalliduse muutusega ning mille kohaselt korrigeeritakse teenuse algusajaks pakkumuse hinda. See aitab pakkumusi adekvaatselt hinnata, samuti välistada alapakkumused. Sarnane hangete läbiviimise kord on kasutusel näiteks juba Lätis, mida üldiselt ei peeta veel rahvusvaheliselt arenenud transpordituruks.  See ilmestab väga hästi olukorda, et Eestis kasutusel olev mudel ei ole viimastel aastatel edasi arenenud ja teatud lõikudes on naaberriigid meist juba ette liikunud. Pole raske arvata, mida see meie eneseuhkusele tähendab.

Kui bussiettevõte esitab praegu riigihankele pakkumise, peab ta selle koosseisus esitama hankijale detailse analüüsi tööga kaasnevatest kuludest, sealhulgas põhjaliku ülevaate bussijuhtide tasustamisest. Hankija ülesanne on esitatud andmete põhjal hinnata, kas pakkumus vastab tingimustele või on tegemist alapakkumisega. Selleks et hinnata, kas pakutud palgakulu vastab ametiühingu ja Autoettevõtete Liidu poolt kokku lepitud üldtöökokkuleppele, on vaja analüüsida, kui palju vajatakse vastava teenuse osutamiseks bussijuhte, kui palju tekib reaalseid töötunde liinil ja seoses muude töödega. See omakorda eeldab nii liini logistilise plaani ja töö- ja puhkeaja seaduse tundmist, aga ka mitmete muude nüanssidega arvestamist. Selleks kõigeks on paraku kompetents olemas vaid üksikutel maanteeameti spetsialistidel. On ülimalt oluline, et hankija teadlikkus liiguks üksikutelt maanteeameti spetsialistidelt kohalike ühistranspordikeskuste juurde, mis oleks esimeseks eelduseks, et hankija suudaks adekvaatselt, kiiresti ja efektiivselt hinnata võimalikke alapakkumisi ja need välistada.

Noortele keelatud!

Väga murettekitav on ka bussijuhtidele kehtestatud vanuse alampiir. Nimelt võeti mõni aasta tagasi vastu seadus, mille kohaselt ei tohi bussijuhina töötada isik, kes on noorem kui 24 eluaastat. Kui värskelt gümnaasiumi lõpetav noor asub oma karjääri planeerima ning tunneb huvi bussijuhi ameti vastu, siis on ta piirangu tõttu sunnitud valima muu elukutse. Tõenäosus, et ta sobivasse vanusesse jõudes bussijuhiks ümber õpib, on äärmiselt väike. Kui piirangut ei muudeta, siis tekib olukord, kus juba niigi ebapiisav bussijuhtide järelkasv süveneb veelgi ning liinide katmiseks tuleb töötajaid üha enam mujalt sisse tuua, sealhulgas ka välisriikidest. Siin aga põrkume palju laiema, poliitilise debati karidele.