Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sihipärane saamatus viib tarbija taskust miljoneid

    Andres SoonisteFoto: Julia-Maria Linna

    Kauba hinna erinevused letil ja kassas toovad kauplustele aasta jooksul kuuekohalise lisatulu. Sisuliselt on aga tegemist vargusega ostja taskust, leiab tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

    Ei ole harv olukord, kui külastad kauplust kampaaniajärgsel päeval ja satud fakti ette, et müügisaalis väljapakutud kauba soodushind kassasse jõudes kuidagi enam ei kehti. Sageli on vahed sentides ja olulist kahju see kaasa ei too ning pealegi pakub kassiir, et ostukohustust ju ei ole. Kuid hinge jääb juhtunu kriipima küll.
    Sama väidavad nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised uuringud – iga kuues küsitletuist on kogenud hinnaerinevusi. Teema aktuaalsust kajastab kõige teravamalt Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt läbiviidav iga-aastane uuring “Tarbijakaitse olukorrast Eestis“, mis toob välja just hinnaerinevused, kui tarbijaid kõige enam häiriva asjaolu.  
    Seaduse vaatevinklist on tegemist keelatud kauplemisvõttega ehk odavama hinnakuvandi loomisega ostjale, mis ärgitab tarbijat tegema ostu, mida ta ehk tavahinna puhul ei teeks. Olukorra  teeb keerulisemaks asjaolu, et tõenäoliselt jääb hinnaerinevus kassas paljudel juhtudel ostja poolt märkamata ja sisuliselt leiab aset pettus. Selline käitumismuster on lõppeks ka karistatav.
    Kaupluse vaates üritatakse probleemi leevendada, viidates inimliku võimekuse, jõudluse ning ressursi piiratusele. Tarbijakaitseameti testostudest ja kaupluse töötajatega peetud vestlustest ilmneb, et probleemid saavad alguse peaasjalikult sagedaste suuremahuliste sooduskampaaniate järel, kui järgmiseks päevaks ei ole suudetud hinnakorrektuure müügisaalis sisse viia. Kassasüsteemis on korrektuuri tegemine märksa lihtsam ning see jõutakse ära teha. Tulemuseks on hinnaerisused ja tarbijate pahameel.
    See ei juhtu kogemata
    Tegemist ei ole ühe kaupluse töökorraldusliku suutmatusega või laiskusega, vaid süsteemse planeeritud korraldamatusega või sihipärase saamatusega, mille eest saab vastutuse võtta eelkõige ettevõtte juhtkond. Ainult süsteemse lähenemisega ja ettevõtte juhtkonna korraldusel on võimalik lisada või paigutada ressursse ümber nii, et oleks tagatud õige hinnateave ning ostjate rahulolu.
    Kui ei soovita rakendada nii palju inimtööjõudu, on kauplustel juba ammu võimalik hankida endale elektroonilised hinnasildid, millel muutub hind sünkroonselt kassasüsteemiga. Ehk leidub teisigi tehnilisi või töökorralduslikke meetmeid.
    Paljud suuremad kaubandusketid on aastate jooksul avalikult andnud lubaduse aktsepteerida müügisaali hindu, kui need peaksid osutuma madalamaks kui kassas kajastuv. Siin on aga kaks probleemi. Väga sageli ei tea kassapidaja midagi juhtkonna poolt avalikkuse ees antud lubadusest või ei oska ostja seda nõuda. Teine, ning veelgi suurem probleem on,  et need korrad, kui ostja hinnaerinevust märkab, on jäämäe veepealne osa.
    Probleem on laialt levinud
    Tarbijakaitsjate poolt sel sügisel korraldatud kontrollide käigus ilmnesid sellised süsteemsed puudujäägid hindade korrektsuse osas kõikides kontrollitud Eesti juhtivates kauplusekettides. Mõningatel juhtudel ulatusid erinevused kuni 10 protsendini tegelikust hinnast ja seda tarbija kahjuks. Keskmiselt jäi hinnaerinevus 3-4 protsendi piiridesse, millest ligikaudu kolmandik võis olla tarbija kasuks. Ülejäänud kaks kolmandikku sihipärase saamatusega tarbijate taskust välja õngitsetud rahast moodustab aasta jooksul summa, mida ei mõõda enam kümnetes eurosentides, vaid mis võib kokkuvõttes ulatuda kuue- ja enamagi kohalise numbrini.
    Ettevõtete retoorika, et eksitakse ka tarbija kasuks ja et ollakse ka ise oma suutmatuse ohver, kõmiseb tühjalt. Sisuliselt antakse ostjatele mõista, et me kompenseerime oma saamatuse hinnaavaldamises teie rahaga.
    Ehk tasuks tarbijate silmis oma usaldusväärsuse nimel ja ka otsese rahalise kahju vältimiseks iga-aastaselt kaotatav raha investeerida süsteemi, mis tagab korrektse hinna.
  • Hetkel kuum
Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Krüptobörs Binance läheb USA reeglite eiramise eest kohtusse
USA järelevalveorgan CFTC andis maailma suurima krüptobörsi ja selle juhid Chicagos kohtusse kauplemisreeglite pikaajalise eiramise eest.
USA järelevalveorgan CFTC andis maailma suurima krüptobörsi ja selle juhid Chicagos kohtusse kauplemisreeglite pikaajalise eiramise eest.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Nädala raadiohitid: teekond finantsvabaduseni ja USA panga kokkuvarisemine
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.