Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sihipärane saamatus viib tarbija taskust miljoneid

    Andres SoonisteFoto: Julia-Maria Linna

    Kauba hinna erinevused letil ja kassas toovad kauplustele aasta jooksul kuuekohalise lisatulu. Sisuliselt on aga tegemist vargusega ostja taskust, leiab tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

    Ei ole harv olukord, kui külastad kauplust kampaaniajärgsel päeval ja satud fakti ette, et müügisaalis väljapakutud kauba soodushind kassasse jõudes kuidagi enam ei kehti. Sageli on vahed sentides ja olulist kahju see kaasa ei too ning pealegi pakub kassiir, et ostukohustust ju ei ole. Kuid hinge jääb juhtunu kriipima küll.
    Sama väidavad nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised uuringud – iga kuues küsitletuist on kogenud hinnaerinevusi. Teema aktuaalsust kajastab kõige teravamalt Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt läbiviidav iga-aastane uuring “Tarbijakaitse olukorrast Eestis“, mis toob välja just hinnaerinevused, kui tarbijaid kõige enam häiriva asjaolu.  
    Seaduse vaatevinklist on tegemist keelatud kauplemisvõttega ehk odavama hinnakuvandi loomisega ostjale, mis ärgitab tarbijat tegema ostu, mida ta ehk tavahinna puhul ei teeks. Olukorra  teeb keerulisemaks asjaolu, et tõenäoliselt jääb hinnaerinevus kassas paljudel juhtudel ostja poolt märkamata ja sisuliselt leiab aset pettus. Selline käitumismuster on lõppeks ka karistatav.
    Kaupluse vaates üritatakse probleemi leevendada, viidates inimliku võimekuse, jõudluse ning ressursi piiratusele. Tarbijakaitseameti testostudest ja kaupluse töötajatega peetud vestlustest ilmneb, et probleemid saavad alguse peaasjalikult sagedaste suuremahuliste sooduskampaaniate järel, kui järgmiseks päevaks ei ole suudetud hinnakorrektuure müügisaalis sisse viia. Kassasüsteemis on korrektuuri tegemine märksa lihtsam ning see jõutakse ära teha. Tulemuseks on hinnaerisused ja tarbijate pahameel.
    See ei juhtu kogemata
    Tegemist ei ole ühe kaupluse töökorraldusliku suutmatusega või laiskusega, vaid süsteemse planeeritud korraldamatusega või sihipärase saamatusega, mille eest saab vastutuse võtta eelkõige ettevõtte juhtkond. Ainult süsteemse lähenemisega ja ettevõtte juhtkonna korraldusel on võimalik lisada või paigutada ressursse ümber nii, et oleks tagatud õige hinnateave ning ostjate rahulolu.
    Kui ei soovita rakendada nii palju inimtööjõudu, on kauplustel juba ammu võimalik hankida endale elektroonilised hinnasildid, millel muutub hind sünkroonselt kassasüsteemiga. Ehk leidub teisigi tehnilisi või töökorralduslikke meetmeid.
    Paljud suuremad kaubandusketid on aastate jooksul avalikult andnud lubaduse aktsepteerida müügisaali hindu, kui need peaksid osutuma madalamaks kui kassas kajastuv. Siin on aga kaks probleemi. Väga sageli ei tea kassapidaja midagi juhtkonna poolt avalikkuse ees antud lubadusest või ei oska ostja seda nõuda. Teine, ning veelgi suurem probleem on,  et need korrad, kui ostja hinnaerinevust märkab, on jäämäe veepealne osa.
    Probleem on laialt levinud
    Tarbijakaitsjate poolt sel sügisel korraldatud kontrollide käigus ilmnesid sellised süsteemsed puudujäägid hindade korrektsuse osas kõikides kontrollitud Eesti juhtivates kauplusekettides. Mõningatel juhtudel ulatusid erinevused kuni 10 protsendini tegelikust hinnast ja seda tarbija kahjuks. Keskmiselt jäi hinnaerinevus 3-4 protsendi piiridesse, millest ligikaudu kolmandik võis olla tarbija kasuks. Ülejäänud kaks kolmandikku sihipärase saamatusega tarbijate taskust välja õngitsetud rahast moodustab aasta jooksul summa, mida ei mõõda enam kümnetes eurosentides, vaid mis võib kokkuvõttes ulatuda kuue- ja enamagi kohalise numbrini.
    Ettevõtete retoorika, et eksitakse ka tarbija kasuks ja et ollakse ka ise oma suutmatuse ohver, kõmiseb tühjalt. Sisuliselt antakse ostjatele mõista, et me kompenseerime oma saamatuse hinnaavaldamises teie rahaga.
    Ehk tasuks tarbijate silmis oma usaldusväärsuse nimel ja ka otsese rahalise kahju vältimiseks iga-aastaselt kaotatav raha investeerida süsteemi, mis tagab korrektse hinna.
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
USA indeksid näitasid sel nädalal häid tulemusi
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
EKRE pereheitmine harvendab fraktsiooni ridu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni riigikogus on valimistel mandaadi saanud 17 saadikust järel 11.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni riigikogus on valimistel mandaadi saanud 17 saadikust järel 11.
EKREst väljaheidetute seas luusib Parvel Pruunsild
EKREst välja heidetud plaanivad kohtuda eeloleval laupäeval, et arutada oma poliittulevikku ja võimalikku erakonna loomist. Juba olla märku andnud mitu ettevõtjat, et tahavad parteihakatist toetada.
EKREst välja heidetud plaanivad kohtuda eeloleval laupäeval, et arutada oma poliittulevikku ja võimalikku erakonna loomist. Juba olla märku andnud mitu ettevõtjat, et tahavad parteihakatist toetada.