Artikkel
  • Jaga lugu:

    Rahapesijad otsivad uusi ohvreid

    Foto: Väinu Rozental

    Rahapesu on järjest suurem oht ka tavalistele ettevõtjatele, kuna pangad on saanud rahapesu suhtes teadlikuks ning neid on raskem ära kasutada, kirjutavad advokaadid Villy Lopman (pildil) ja Karl-Erik Esko.

    Rahapesu ei ole enam teema, mis puudutaks üksnes pankasid või teatud professioone. Ei ole liialdus väita, et 2018. aastal puudutab rahapesu regulatsioon ühel või teisel viisil enamikku Eesti ettevõtjatest.
    Seda, et 2017. aastal oli rahapesu pankade jaoks „kuum kartul“, tunnetavad paljud ettevõtjad omal käel – offshore’ide ja mitteresidentide kontod on enamik Eestis tegutsevaid panku tänaseks sulgenud, suuremaid makseid jälgitakse kõrgendatud huviga. Pangad on rahapesuvastases võitluses rahapesu andmebüroo (RAB) esimene tõsisem töövõit.
    Kindlasti on pangad täna rahapesu teemast oluliselt teadlikumad kui teised ettevõtjad. Seega tuleb teistel ettevõtjatel arvestada sellega, et rahapesijad liiguvad pankadest eemale ja otsivad üles vähem teadlikud isikud ja püüavad neid kiskuda enda skeemidesse. Ka riiklik teavitustöö on olnud ehk liialt pankade keskne ja muud ettevõtjad jäetud riskide mõistmisel üksi. Samas, normid on kohal, kehtivad ja nende mittemõistmine vastutusest ei vabasta.
    Arvestades, et tänaseni puudub Eestil riiklik riskihinnang, mis kaardistaks riskantsemad ja vähem riskantsemad ettevõtlussektorid, tegevused ja toimingud, on ka keeruline määratleda, kus jookseb piir nende ettevõtjate vahel, kes on rahapesu tõkestamise mõttes kohustatud isikud (nt pangad, advokaadibürood, raamatupidajad, kinnisvaramaaklerid jne) ja kes ei ole. Seadus annab loetelu, kuid juba tänane praktika on kinnitanud, et loetelu alla mahuvad RAB-i hinnangul ka isikud, kes grammatiliselt sinna ei peaks justkui kuuluma.
    Pahaaimamatu vahemees
    Üks levinud rahapesu skeem on selline: tavaline Eesti ettevõte A saab isikult X ettemaksu, rahalise tagatise või ekslikult suurema makse ja mingil põhjusel palub X kanda raha tagasi mitte endale, vaid isiku Y kontole. Seejuures kinnitab X, et Y on temaga seotud ühing või et ta on oma nõude andnud Y-le üle. Hiljem selgineb, et raha oli tegelikult kuritegelikul teel saadud ja vaheisikut läks X-l ja Y-l vaja selleks, et Y-i kontole laekuks makse hea mainega usaldusväärselt isikult. Ja ongi kõik, skeem koos.
    Kas sellises skeemis heauskselt osalemine on risk vaid rahapesu tõkestamiseks kohustatud isikule või kõigile ettevõtjatele? Kas riskid maandaks ettevõtja jaoks see, kui ta esitaks äripartnerile täiendavaid küsimusi? Kui ta küsimusi ei esita, kas siis on asi juba kriminaalne?
    Rahapesuriskid ei ole ammu enam seotud sellega, kui keegib tahab maksta suures summas sularahas.
    Soovitatav on, et iga ettevõtja mõtleks selle peale, kas ta ise ja tema töötajad suudaks rahapesu ära tunda või teavad kedagi, kes seda suudaks.
    Autor: Villy Lopman ja Karl-Erik Esko
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Juul tühistab plaani laieneda väljaspool Ameerikat
Juul Labs Inc nõustus eelmisel kuul maksma ligi 440 miljonit dollarit, et lahendada 33 osariigis kaks aastat kestnud juurdlus oma kõrge nikotiinisisaldusega toodete turustamise kohta.
Juul Labs Inc nõustus eelmisel kuul maksma ligi 440 miljonit dollarit, et lahendada 33 osariigis kaks aastat kestnud juurdlus oma kõrge nikotiinisisaldusega toodete turustamise kohta.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.