• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • 17.01.18, 05:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kinnisvaramaksul leidub eeliseid

Diskussioon kinnisvara maksustamise üle on Eestis vajalik, leiab Marten Kokk, endine suursaadik OECD juures. Detailset ja poolikut lahendust pole kohe vaja välja pakkuda.
Marten Kokk
  • Marten Kokk
  • Foto: Erakogu
Kinnisvaramaksu peetakse üldiselt üheks paremini ja stabiilsemalt laekuvaks, inimkäitumist vähim mõjutavaks ning majanduskasvu soodustavamaks maksuks (kindlasti rohkem kui tööjõu või tarbimise maksustamist).
Eesti maksustab kinnisvara kõikidest OECD liikmesriikidest kõige vähem. Vähem ka palju väiksema SKPga elaniku kohta riikidest nagu Mehhiko või Türgi ning ka sarnase ajalooga riikidest nagu Läti või teised Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. Rääkimata juba enamarenenud tööstusriikidest. Ka eelmisel aasta Eesti kohta tehtud OECD majandusülevaates soovitatakse maksubaasi laiendamisel just seda võimalust (ning varasemates aruannetes on järjepidevalt soovitatud tööjõu maksude vähendamist, mis on alati abiks uute töökohtade loomisel ning riigi konkurentsivõime tõstmisel).
Maailmas on sadu maksujurisdiktsioone, mis sellist maksu praktiseerivad, ja eks neilt ole midagi võimalik õppida. Kinnisvaramaksu laekumine (erinevalt käibe- ja tulumaksust) ei sõltu nii palju majandustsüklist – surutise aegadel eelarvelaekumised ei vähene ning kasvu perioodil ei suurene äkiliselt. See võimaldab riigieelarvet paremini planeerida. Eestis on riigieelarve kindlasti hästi planeeritud, kuid me kõik mäletame veel 2008. aasta majanduskriisi ja eelarvetulude järsku vähenemist. Sellist olukorda on kindlasti mõistlik ennetada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tihti praktiseeritakse selle maksu puhul ka vähese sissetuleku ning vahel ka muude parameetrite (näiteks vanuse) alusel maksuvabastust, mis ilmselt võiks olla ka Eestis täiesti põhjendatud, aga neid rakenduslike detaile peab põhjalikult uurima.
Usun, et arutelu lähtepunkt ei saa olla eelarvetulude suurendamine – seda teemat võib hetkel vaadelda mitte maksutulude suurendamise, vaid asendamise kontekstis.
Allikas: Marten Koka Facebooki-postitus.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele