Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teemaks tahab sättimist

    Rainer RohtlaFoto: Raul Mee

    Teekasutustasu raskematele veokitele on õige, aga suuremad saastajad on praegu jäänud tähelepanuta, kirjutab DPD Eesti tegevjuht Rainer Rohtla.

    Aasta algus tõi ka Eestisse teekasutustasu üle 3,5tonnise täismassiga veokitele. Selle maksu kehtestamine on mõistlik. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus veokite teekasutustasu puudus. Samas vajab teetaristu arendamist ja hooldamist, vähetähtis ei ole ka keskkonna säästmise aspekt, mille peale meie seadusetegijad ilmselt kuigi põhjalikult siiski ei ole mõelnud.
    Eri valitsused on kütuseaktsiisi tõuse õigustanud vajadusega investeerida teedesse. Samal eesmärgil kehtestati raskeveokimaks ning nüüd ka teekasutustasu. Kui seda arengut vaadata, siis tekib küsimus, milline maks järgmiseks ja kuhu see varem lubatud raha aktsiisidelt siis kaob. Alati on riigi ootus olnud suurem sellest, mida tegelikult on saavutatud.
     
    Lahendus ei saa olla uute maksude kehtestamine ning pealegi läbimõtlematult. See toob juurde ainult asjatuid lisategevusi ettevõtetele ja halduskoormust asutustele, kes selle või teise maksu kogumise eest vastutavad. Peagi kõik jälle kordub ja lisada on vaja uus maks, näiteks laiendades teekasutustasu juba kõikidele sõidukitele.
    Kõige olulisem on teekasutustasu tõhusalt rakendada. Luua automaatsed lahendused maksu tasumiseks ja tasumise kontrollimiseks nii Eesti kui ka teiste riikide veokitele. Ei saa pidada normaalseks uue maksu rakendamist nii, et selle tasumine on keeruline ning kontroll samahästi kui puudub. Eriti kui tahame veel säilitada enda e-riigi kuvandit. Kui maksukogumine on tõhusaks muudetud, on vaja põhjalikult  analüüsida maksu tegelikku laekumist ja mõju transpordisektorile.
    Puudub läbipaistvus
    Teemaksu suuruse rakendamisel ei ole lähtutud saastenäitajatest ega sellest, kuidas suunata ettevõtteid soetama uuemaid veovahendeid, mis on keskkonnasäästlikumad ja turvalisemad. Jah, teekasutustasu on üle 12tonniste veokite puhul diferentseeritud euroklassi kaupa, kuid see diferentseerimine ei ole mõistlik ega kajasta tegelikkuses veovahendite saastehulka. Kui vaadata euroklassi mootorite saastemahte, siis see erinevus on sõltuvalt saastenäitajast isegi kuni 89–98%. Samas Eesti teemaksu maksimaalne diferentserimine on näiteks 12tonnisel veokil, millel on koos haagisega vähemalt neli telge, 1000–1300 eurot aastas ehk umbes 30%. Praegu ei ole teekasutustasu keskkonnamõju aspekt piisavalt läbipaistev ega loogiline.
    Riigil tuleks seada normid, mis mahus teekasutustasu järgmistel aastatel muutub, ja anda selge keskkonnamõjualane sisend. Näiteks kui praegu maksab üle 12tonnine nelja teljega euroklassi 0–3. klassi veok 1300 eurot aastas, siis 2019 võiks olla makse 1800 eurot ja 2020, aastal 2200 eurot. Samas aga võiks langetada VI klassi keskkonnasäästlikumate veokite teekasutusmaksu praeguselt 1000 eurolt 2019. aastaks 500 eurole ja 2020. aastal 300 euro peale. Planeeritud tasude muutus vähemalt kolme aasta peale võimaldab ettevõtjatel teha mõistliku aja jooksul muudatusi oma investeeringute kavas ning ei piira konkurentsi.
    Laiendamist pole vaja
    Kõige rohkem teeb meelehärmi, et seaduses ei ole arvestatud saastenäitajaid maksu suuruse kujundamisel veokitele 3,5–12tonnise täismassiga. Need sõidukid liiguvad peamiselt jaotuslogistika pakkujatena linnades ja asulates, kus õhu kvaliteedi küsimus on tunduvalt kriitilisemas seisus kui näiteks Pärnu ja Ikla vahel liikuval üle 12tonnise massiga sõidukil. 3,5–12tonnise täismassiga ja 12tonniste veokite teekasutustasu tuleb keskkonnamõju aspekti arvesse võttes kindlasti eristada.
    Teekasutustasu laiendamist kõikidele sõidukitele ma ei poolda, sest väiksemate sõidukite puhul tuleb riigil ikkagi arvestada asjaoluga, et teatav raha kogutakse ka kütuseaktsiisist, mis peaks väiksemate sõidukite osa ära katma.
    Riigi lähenemine maksukogumisele peaks olema innovaatiline. Kindlasti ei hakka teemaks riigile tulevikus oodatud tulu tooma. Tulu tuleb saada ikkagi oskusega kokku koguda kehtestatud aktsiis. Erialaliidud on teinud valitusele ettepaneku kaaluda kütuseaktsiisi osalist tagastamist veoettevõtetele, nagu mitmes Euroopa riigis tehakse, et tuua piirkonda tankima teiste riikide veokid ja saada juurde aktsiisitulu. Seda peaks tegema ka Eesti, et saada eelis Läti ja Leedu ees. See tooks tagasi ka üle 50 miljoni euro aktsiisiraha meie enda Eesti vedajatelt, kes praegu tangivad odavamalt näiteks Lätis.
    Välisvedajaid saaks Eestisse tankima ka nii, kui pakkuda natuke odavamat kütust kui Läti pluss lisaks päevane teemaksupilet soodustingimustel või tasuta. Kui võrrelda päevast teemaksu pileti hinda 10-12 eurot aktsiisituluga, mis on sadades Eurodes ühe veoki tankimisel, siis oleks tegemist mõistliku lahendusega, et suurendada tulu ilma suuremate kuludeta teetaristule.
    Autor: Rainer Rohtla
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.