Kinnisvaramaksu küsimärgid

Eestis on kohalike omavalitsuste (KOV) maksutulu osakaal üldvalitsuse maksutuludest OECD riikide hulgas kõige väiksem. 2016. aastal oli see meil vaid 1%, see osakaal on viimaste aastatega langenud. Lätis on KOVde maksutulude osakaal ligikaudu 20%, Soomes 23% ning Euroopa Liidu ja OECD keskmine on 10% lähedal. Isegi kui lisada siia riigieelarvest eraldatav raha, jäävad meie KOVde kasutatavad tulud tagasihoidlikuks. See on keskmine pilt ja mõistagi on Eesti KOVd oma tulude poolest väga erinevad, kuid mõistlik oleks kaaluda maksubaasi laiendamist ja otsida võimalusi maksutulude suurendamiseks.

Praegu on KOVde peamine maksutuluallikas füüsilise isiku tulumaks, kust tuleb ligikaudu 93% maksutuludest, ja sellele järgneb maamaksust saadav tulu 6% osakaaluga. Seega sõltuvad KOVd peamiselt vaid ühest-kahest maksust. Kui vaadata omandimaksusid laiemalt, siis on Eestis nende osakaal OECD riikide hulgas jällegi kõige madalam – need on alla 1% kõikidest maksutuludest, kusjuures OECD keskmine on ligikaudu 6%.

Eestis on ettevõtjate jaoks tööjõukulud küll väga suured, kuid üldine maksukoormus on tublisti allpool Euroopa keskmist. Maksukoormus määrab üldjuhul ära valitsuse kulutuste suuruse. Eesti valitsuse kulutused suhtena SKPsse on ELi riikide võrdluses aga tagasihoidlikud. Tulevikus meil paraku raha ümberjagamise vajadus koos ülalpeetavate inimeste arvu suurenemisega ja vananemisega tõuseb. See mõjutab küll eelkõige riigieelarvelisi kulutusi, kuid ka KOVde kulud suurenevad.