Lennundusele tasub silm peale panna

Tarbijad võidavad konkurentsist

Sedavõrd noores ja samas ülimalt reguleeritud valdkonnas nagu lennundus pole olnud suuremaid arenguid, kui 60ndatel turbiinlennukite kasutuselevõtmine ja 90ndatel odavlennufirmade esile kerkimine. Nii mõneski teises valdkonnas (majutus, ühistransport) on viimastel aastatel märksõnaks disruption ehk tavapärase majandusmudeli radikaalne ümberhindamine uute tulijate poolt.

Lennunduses ei ole järgmist sellist raputust lähikümnenditel oodata, pigem muutub lendamine senisest kättesaadavamaks veelgi enamatele reisijatele ja lennuveoteenuse kasutajatele. Maailma elanikkond on viimase kahekümne viie aasta jooksul kahekordistunud, lennureisijate arv on kasvamas veelgi kiiremas tempos. Tagasihoidlikel hinnangutel ületab järgmise 15 aasta jooksul lennureisijate arv maailmas kogu elanikkonna arvu.

Piirid erineva teenusetasemega lennufirmade vahel on reisijate jaoks üha enam hägustumas. Odavlennufirmad pakuvad lisatasu eest teenuseid, mis siiani on kuulunud traditsiooniliste lennufirmade portfelli. Samal ajal vähendavad klassikalised lennufirmad tasuta pakutavate teenuste ja hüvede mahtu ning osalevad jõuliselt odavlennufirmade hinnasõjas. Tarbijad kindlasti võidavad konkurentsist ning see omakorda veabki reisijate arvu kasvu. Tuleviku lennuteenus koosnebki tõenäoliselt vaid baasteenusest, millele on võimalik lisatasude eest lisada sobivaid teenuste valikuid vastavalt reisija eelistustele.

Reisijate arvu jätkuv kasvamine heidab kinda lennujaamade võimekusele sujuvalt toime tulla suurenenud tipukoormustega. Lennujaamade laiendamine muutub kogukondade vastuseisu tõttu üha keerulisemaks ja nii võib eeldada suuremate sõlmpunktide reisijate osalist ümberjaotumist väiksemate regionaalsete lennujaamade vahel. Näiteks Amsterdami Schipholi lennujaamas on kehtestatud lennuoperatsioonide aastaseks laeks 500 000 ning juba praegu on see arv maksimaalse lubatu lähedal.

Võlusõna: digitaliseerimine

Kuluefektiivsuse vedajaks on ka lennunduses teenuste ja teeninduse digitaliseerimine. See võimaldab reisijal läbida kõik lennueelsed protseduurid senisest sujuvamalt, tänu automatiseeritud teenuste ja biomeetriliste isikutuvastussüsteemide arengule.

Asjade interneti ja suurte andmemahtude ajastul muutub küberjulgeolek ka lennunduses võtmesõnaks ning pikas perspektiivis on kriitiliste süsteemide turvalisuse tagamine veelgi suurem väljakutse. Elektrikatkestuse tõttu oli hiljuti rivist väljas maailma suurim lennujaam Atlantas, IT-probleemid on kimbutanud ka maailma suurimat piletite broneerimise süsteemi Amadeus. Seega tuleb edaspidi täpselt läbi mõelda süsteemide toimimise mitmekordne kindlustamine kogu lennunduse eri osapoolte väärtusahelas – samal ajal igas protsessi osas kulutusi siiski kontrolli all hoides. Ehk nagu lennunduses öeldakse – business first, but safety always. Automatiseerimisest ja digitaliseerimisest ei pääse ka lennuliikluse juhtimine, sest juba praegu rajatakse kaugjuhitud lennujuhtimiskeskusi, mis aitavad tagada lennuohutust senisest madalamate kulutustega ning eelkõige võidavad sellest regionaalsed lennujaamad.