Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parkimiskoha laiuse tüliküsimus

    Karol KovanenFoto: Meeli Küttim

    Parkimiskoha mõõtmete laiendamine Eesti Liikluskindlustuse Fondi ettevõtmisena on silmakirjalik, leiab EuroPark Eesti tegevjuht Karol Kovanen.

    Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) pöördus hiljuti riigikogu majanduskomisjoni poole sooviga seadustada parkimiskohtadele praegusest standardist laiemad mõõdud, põhjendades seda vajadusega suurendada liiklusohutust. Ühtlasi kuulutas fond Eesti kõige liiklusohtlikumaks paigaks ühe Tallinna suure kaubanduskeskuse igati normide kohaselt rajatud parkla, kus kindlustusettevõtted on registreerinud enim plekimõlkimisi ja värvikraapimisi.
    Liiklusseaduse kohaselt tähendab liiklusoht olukorda, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või äkkpidurdama. Liiklusohtlikus olukorras on ohus inimese elu ja tervis. Liiklusohtlik võib olla näiteks juhi terviseseisund või ootamatult teele ilmunud takistus, kuid kindlasti ei saa me rääkida liiklusohust või selle vähendamisest parkimiskohtade laiuse kontekstis.
    Maanteeameti statistika järgi pole tänaseni registreeritud mitte ühtegi juhtumit, kus inimene oleks saanud parklas vigastada või hukkunud, kuna standardile vastav parkimiskoht osutus liiga kitsaks. Muidugi juhtub tõsiste tagajärgedega õnnetusi ka parklates, kuid siin on põhjus liiklejate käitumises, mitte asfaldile veetud parkimisjoonte vahelises kauguses.
    See on lihtsalt plekimõlkimine
    Seega situatsioon, mida LKF kirjeldab kui liiklusohtlikku olukorda, tähendab tegelikult plekimõlkimist parklas. Selliste reeglina hooletust manööverdamisest tingitud kriimude ja mõlkide remondikulud peab vastavalt autoomanikuga sõlmitud kindlustuslepingule korvama kindlustusettevõte või LKF. Arusaadav, et selliste kulude (üha suurenev?) katmine võib ohustada kindlustusettevõtete kasuminumbreid.
    EuroParkil ei ole laiemate parkimiskohtade vastu iseenesest midagi – muidugi oleks nii mugavam parkida. Täiesti võimalik, et see vähendaks ka pisiavariide hulka ning kahaneksid kindlustusfirmade kulud remondinõuete täitmisel. Oleme juba aastaid enne vastava standardi kehtestamist loonud laiemaid parkimiskohti seal, kus see võimalik on.
    Kuna EuroPark korraldab parkimist lisaks Eestile ka teistes Euroopa riikides, oleme hästi kursis erinevate praktikatega. Näiteks Soome parkimismajades kõigub parkimiskohtade laius 2,3 meetrist kuni 2,7 meetrini, jäädes kohati alla Eesti parkimismajadele. Eestist oluliselt rohkem autostunud Saksamaal on minimaalne parkimiskoha laius hetkel 2,3 meetrit ja kõlavad ettepanekud tõsta seda 2,5 meetrini.
    Vaatame lähemalt
    Kujutame nüüd ette, et LKFi soovitud seadusenõue 2,7 m laiuste parkimiskohtade asjus hakkabki kehtima. Selle tulemusena oleks näiteks Tallinna südalinnas Solarise keskuses võrreldes tänasega parkimiskohti üleöö kolmandiku võrra vähem. Põhjus on lihtne: kui parkla kandepostide vahe on 7,5 m ja nende vahele mahub praegu kolm parkimiskohta, siis 2,7 m laiusi parkimiskohti mahub ainult kaks. Muidugi pole Solarise parkimismaja kaugeltki ainus taolise konstruktsiooniga hoone.
    Selline järsk parkimiskohtade vähendamine südalinnas tooks endaga kaasa terve rea probleeme: suurem ajakulu autojuhtidele, rohkem valesti parkimisi (ja trahve) ümberkaudsetel tänavatel ning kaubanduskeskuse ja kultuuriasutuste külastajate arvu langus. Vähem parkimiskohti tähendab suure tõenäosusega ka parkimise hinnatõusu, sest auto jätmine kaubanduskeskuse parklasse muutub paratamatult luksuseks.
    Oleks ju silmakirjalik, kui kavandatav parklajoonte seadus kehtiks üksnes kaubanduskeskustele. Autosid pargitakse ka linnatänavatel, büroode parklates ja elamurajoonides! Võrreldes kaubanduskeskustega on Tallinna magalarajoonides täna parkimise olukord oluliselt kehvem. Kuidas suhtuvad seaduse rakendumisse Tallinna elanikud, kui seadusega kohustusliku ümberjoonimise tulemusena kaovad pooled koduümbruse parkimiskohtadest või kus niigi ülinapi parkimisruumiga elamukvartalis polegi võimalik seaduskuuleka suurusega kohti rajada? Kas riik või omavalitus on valmis neid näiteks haljasalade arvelt juurde tegema või parkimismaju ehitama ning kas korteriomanikud on valmis selle kinni maksma? Samuti on ebaselge, milline ametkond hakkaks tegelema parkimiskohtade laiuse järelevalvega ja milliseid trahve hakatakse tegema näiteks nõudeid mitte järgivatele korteriühistutele.
    Ühe eesmärgi parkimiskohade laiuse seaduseks raiumine siiski täidaks: see annaks LKFile ja sellega seotud kindlustusseltsidele võimaluse suunata parkimiskohtadel juhtunud plekimõlkimiste vastutus parkla omanikule. On ebatõenäoline, et kindlustusseltsid nõustuksid parklate ümberjoonimise järel liikluskindlustuse hinda langetama.
    Eesti kindlustusettevõtete huve esindava Liikluskindlustuse Fondi algatus seadustada riikliku sunni abil parkimiskoha laius on ülereguleerimine, mis püüab lahendada probleemi üksnes kindlustusettevõtete huvidest lähtuvalt ega vähenda tegelikke liiklusohtlikke olukordi.
    Kõik parklaomanikud ja kaubanduskeskused on olemasoleva standardiga väga hästi kursis ning annavad endast parima, et laiendada parkimiskoha mõõtmeid nii palju kui võimalik. Nende laiuse seadusesse kirjutamine liiklusohutuse (loe: plekimõlkimise vältimise) tõstmiseks oleks läbimõtlemata ja ebaproportsionaalselt jõuline meede. Vaadates kas või käesoleva aasta jaanuarikuu liiklusõnnetuste statistikat on meil tunduvalt pakilisemaid probleeme, mille leevendamiseks kulutada oma energiat ja ametnike töötunde.
    Autor: Karol Kovanen
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.