Jätkusuutlikkus Eesti märgiks

Rahvusvaheliselt on Eesti omandanud nutika E-riigi ja digitaalse eesrindlase kuvandi, mis sellest, et mõneti on tegu müüdiga – maine maksab ka midagi. Meie peamist prioriteeti Euroopa Liidu poliitikavaldkondades - digitaalse mõõtme edendamist - püüti kinnistada ka EL-i eesistujana eelmise aasta teisel poolel. Peaminister Ratas avaldas valitsuse tegevusest ülevaadet tehes soovi, et igal eurooplasel oleks vabadus elada oma elu täiel määral turvalises, tugevas ja konkurentsivõimelises Euroopas. “See saab alguse avatud ja innovatsioonil põhinevast majandusest, mis toetab konkurentsivõimet, töökohtade loomist ja ettevõtteid.”

Kuldsed sõnad, teeme ära! Aga kuidas? Vahest pole kõige kavalam kramplikult püsida vaid ühe ja sellesama  digiteema juures, mis pealegi kaugeltki kõiki Euroopas ei huvita (Angela Merkeli kuulus tukkumine EL-i valitsusjuhtide tippkohtumisel Tallinnas pole ainus märk). On teisigi atraktiivseid turumudeleid, mida tööse võtta ja muuta oma teemaks.

Mitmed Euroopa riigid, eriti Suurbitannia, Holland, Põhjamaad, on viimastel kümnenditel võtnud kasutusele jätkusuutlikke arendusi, rajanud rohelisi hooneid ning terveid linnakuid. Meil on mõningaid analoogilisi näiteid Tallinna sadamapiirkonnas ja Ülemiste Citys, ent enamasti on kiire kasusaamise eesmärgil püsti pandud vähekestlikke karpe, mis peavad vastu umbes kümnendi. Samal ajal on jätkusuutlik roheline ehitamine ja sellega seonduv innovaatiline tehnoloogia- üha tõusvad trendid ning Eestil püsib oma šanss hakata teejuhiks.

Ainuüksi Euroopas paigutatakse rohelisse ehitusse alates 2020. aastast hinnanguliselt 6 miljardit eurot, seda iga- aastaselt. Miks peaks meie ettevõtted koos inimestega ilma jääma uutest töökohtadest ja rikkama põlvkonna loomisest?

Eesti olemaolevale uuendusmeelsele kuvandile saaks kenasti külge haakida jätkusuutliku kinnisvara ja taastuva energia.

Kui Eesti peaks end läbi murdma jätkusuutliku arenduse üheks liidriks, poleks tegu pelgalt mainekujundusliku asjaga, vaid kaasneksid hüved ja kasvav heaolu tarbijaile - kokkuvõttes võidavad Eesti elanikud. Jätkusuutliku arenduse liidri nišš on Euroopas veel saadaval, samas kõnetab teema mõtlevaid inimesi aasta-aastalt järjest enam.