• Jaga lugu:

    Jätkusuutlikkus Eesti märgiks

    Kuido MeritsFoto: Ave Maria Mõistlik

    Eesti võiks oma digitaalse eesrindlase kuvandit rikastada, lisades sellele jätkusuutliku arengu eestvedaja rolli, kirjutab KEN klastri esindaja Kuido Merits.

    Rahvusvaheliselt on Eesti omandanud nutika E-riigi ja digitaalse eesrindlase kuvandi, mis sellest, et mõneti on tegu müüdiga – maine maksab ka midagi. Meie peamist prioriteeti Euroopa Liidu poliitikavaldkondades - digitaalse mõõtme edendamist - püüti kinnistada ka EL-i eesistujana eelmise aasta teisel poolel. Peaminister Ratas avaldas valitsuse tegevusest ülevaadet tehes soovi, et igal eurooplasel oleks vabadus elada oma elu täiel määral turvalises, tugevas ja konkurentsivõimelises Euroopas. “See saab alguse avatud ja innovatsioonil põhinevast majandusest, mis toetab konkurentsivõimet, töökohtade loomist ja ettevõtteid.”
    Kuldsed sõnad, teeme ära! Aga kuidas? Vahest pole kõige kavalam kramplikult püsida vaid ühe ja sellesama  digiteema juures, mis pealegi kaugeltki kõiki Euroopas ei huvita (Angela Merkeli kuulus tukkumine EL-i valitsusjuhtide tippkohtumisel Tallinnas pole ainus märk). On teisigi atraktiivseid turumudeleid, mida tööse võtta ja muuta oma teemaks.
    Mitmed Euroopa riigid, eriti Suurbitannia, Holland, Põhjamaad, on viimastel kümnenditel võtnud kasutusele jätkusuutlikke arendusi, rajanud rohelisi hooneid ning terveid linnakuid. Meil on mõningaid analoogilisi näiteid Tallinna sadamapiirkonnas ja Ülemiste Citys, ent enamasti on kiire kasusaamise eesmärgil püsti pandud vähekestlikke karpe, mis peavad vastu umbes kümnendi. Samal ajal on jätkusuutlik roheline ehitamine ja sellega seonduv innovaatiline tehnoloogia- üha tõusvad trendid ning Eestil püsib oma šanss hakata teejuhiks.
    Tulevik on jätkusuutlik
    Ainuüksi Euroopas paigutatakse rohelisse ehitusse alates 2020. aastast hinnanguliselt 6 miljardit eurot, seda iga- aastaselt. Miks peaks meie ettevõtted koos inimestega ilma jääma uutest töökohtadest ja rikkama põlvkonna loomisest?
    Eesti olemaolevale uuendusmeelsele kuvandile saaks kenasti külge haakida jätkusuutliku kinnisvara ja taastuva energia.
    Kui Eesti peaks end läbi murdma jätkusuutliku arenduse üheks liidriks, poleks tegu pelgalt mainekujundusliku asjaga, vaid kaasneksid hüved ja kasvav heaolu tarbijaile - kokkuvõttes võidavad Eesti elanikud. Jätkusuutliku arenduse liidri nišš on Euroopas veel saadaval, samas kõnetab teema mõtlevaid inimesi aasta-aastalt järjest enam. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Tallinna börs asus väikese käibega tõusma
Keskmisest väiksema käibega börsipäeval võttis Nasdaq Tallinn suuna ülespoole, kerkides 0,46%.
Keskmisest väiksema käibega börsipäeval võttis Nasdaq Tallinn suuna ülespoole, kerkides 0,46%.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Elektribörsilt kadus sanktsioonide tõttu Vene ettevõte
Venemaa ettevõte Inter RAO kadumine Nord Pooli elektribörsilt mõjutab kõige enam Leedut, aga ka Läti ja Eesti äripartnereid.
Venemaa ettevõte Inter RAO kadumine Nord Pooli elektribörsilt mõjutab kõige enam Leedut, aga ka Läti ja Eesti äripartnereid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.