Artikkel
  • Jaga lugu:

    Kas kaubanduskeskused lähenevad buumile?

    Tõnis RüütelFoto: Meeli Küttim

    Kuigi võiks arvata, et e-kaubanduse arenedes traditsiooniliste kaubanduspindade arv väheneb, tõestab areng vastupidist – turul on veel ruumi uue põlvkonna kaubanduskeskustele, kirjutab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

    Reaalsus on see, et kaubanduskeskusi tuleb mühinal juurde, samas renoveeritakse ja laiendatakse suuremahuliselt ka olemasolevaid. Areng muutub järjest põnevamaks.
    Ees on huvitav aeg – kes võidab, kes kaotab? Suurim tulija on kahtlemata Pro Kapitali arendatav T1 Tallinn Mall Peterburi tee alguses, brutomahuga 130 000 m², sellest otseselt kaubanduspinda 55 000 m². Peale suure klassikalise kaubanduskeskuse on tegemist muljetavaldava vaba aja veetmise kohaga, sh kino ja juba elevust tekitava vaaterattaga, mille mõõtmeid, tõsi küll, on Lennujuhtimisteenistus märkimisväärselt kärpinud. Aga äge tuleb see ikkagi.
    Vahetult kõrval asuva Ülemiste keskuse põhjalik renoveerimine toob kaasa 13 000 m² täiendavat kaubanduspinda, lisaks laiendatakse sealgi ambitsioonikalt vaba aja veetmise võimalusi. Põnev on äri- ja kaubanduspindade arendus ka kesklinnas. Admiraliteedi basseini äärde kerkib Porto Franco keskus, mis toob juurde ca 40 000 m² uut kaubanduspinda. Samuti on oodata Tallinna Kaubamaja laienemist, võib öelda lausa, et uuestisündi. Aga see võtab veel aega. Rääkimata sellest, et juhul kui Tallink siiski alustab oma kaubanduskeskuse arendamist Lasnamäel, toob see omakorda juurde suurusjärgus üle saja tuhande ruutmeetri uut kaubandus- ja erinevate teenuste pinda.
    IKEA tuleb
    Ihaldatud mööbliketi IKEA lõplikku nõusolekut Eestisse tulekuks ootame vast kõik pikisilmi, et lõpeks soodsate ja kvaliteetsete taburettide, riiulite tarimine üle lahe. Väidetavalt käivad läbirääkimised asukoha suhtes Laagris Tallinn Gate'i arendusel, kuhu Joakim Helenius IKEAt ankurüürnikuks ootab.
    Tähelepanuväärne on sakslaste Lidli odavpoodide tulek. Õigemini peaks ütlema taastulek, sest eelmine katsetus tehti juba kümmekond aastat tagasi, kuid siis jäi see soiku. Vahepeal on uutele odavketi poodidele teed puhastanud Säästumarketi kadumine, millest vaikselt said Rimid ja kehvakesemad hääbusid sootuks. Rimil on plaanis positsioon sisse võtta ka Peterburi teel vahetult enne Tallinna ringteed, kuhu tuleb Rimi hüpermarket.
    Alko 1000 plaanib Eestisse rajada kokku 15 poodi. Lisaks jätkavad laienemist teisedki kaubandusketid.
    Konkurents tiheneb
    See põgus loetelu paneb pead vangutama – kuhu veel? Väidan, et paanikaks põhjust pole. Pigem võib rõõmustada, et kaubanduspindade kvaliteet tõuseb hüppeliselt ja uued kontseptsioonid koguvad tuure. Tõenäoliselt peavad kaubanduskeskused võitluses kliendi eest hakkama eristuma valikuga. Kliendi soosingu huvides peab arvestama, et järjest enam ei tule kunde pelgalt asju omandama, vaid ka emotsioone saama. Selge, et võidurelvastumine käib ja pingutada tuleb. Fantaasiale on vaid taevas piiriks.
    Järjest aktiivsemaks muutub ka e-kaubandus. Siingi võiks küsida, kes võidab, kes kaotab? Pigem võidab väärtusketi pikendus. Ehk et omavahel seotuna võidab e-kaubandus ka „betoonis“ olevas äris. Kaks koos võiks olla edu võti.
    Aga kuskohast siis nendele tohututele ruutmeetritele kliendid ikkagi tulevad? Kaubanduspinda oli meil juba ca viis aastat tagasi nii palju, et kõik eestimaalased sisse ära mahuvad ja mitte ainult seisma, vaid ka pikutama. Tuleb arvestada ka sellega, et pinnad vananevad ja mõistagi tuleb vanale vastu panna uus kvaliteet, et armsat klienti ikka endale saada. Oma aja ära elanud kaubanduskeskuste mahavõtmine ei ole sugugi kallis ettevõtmine. See on targal arendajal selgelt äriplaanis sees olnud ja arvestades kaubanduspinna ruutmeetri hinda on selle amortiseerimine üsnagi kiire. Hea näide on Norde Centrum Tallinna reisisadama lähistel, mis oli end ammu kuhjaga ära teeninud, aga põhjalik renoveerimine jäi venima. Nüüd on seegi teoks saanud.
    Tallinn kasvab
    Tallinna elanikkonna kasv on viimastel aastatel olnud väga kiire. Lausa aastakümneid olime harjunud rääkima ja mõtlema Tallinnast kui 400 000 elanikuga linnast. Praegu on tallinlasi juba 450 000, mis on tegelikult väga suur muutus ja pealinna elanikkond paraku järjest kasvab. Suundumus on jätkuv ja lähema viie aasta jooksul kasvab Tallinn poole miljoni elanikuga minimetropoliks. Tegelikult on linnriigi sündroomi süvenemine kurb, aga mis parata, see on reaalsus. Arvestatav kliendibaas on ka Tallinnaga piirnevates valdades elavad inimesed, keda hinnanguliselt on üle 100 000. Nemadki on argumendiks, miks uued kaubanduskeskused tekivad just linnast väljuvate tuiksoonte äärde. Rolli mängib ka raha. Majandus teadupärast kasvab mõistlikus, kuid heas tempos, 4–5% aastas. Ja rahval raha on. Eraisikute kontodel ootab tarbimist üle 7 miljardi euro.
    Nagu öeldakse, töö on ikka tellija materjalist. Kui ei ole ankurrentnikuga eellepingut olemas, ei anna ükski pankur kinnisvaraarendajale uute pindade rajamiseks raha. Riskide kriitiline hindamine on omal kohal. Näiteks jutuks olnud Porto Franco arendus on hiljutisel Äripäeva kinnisvaraarenduse konverentsil esinenud Rauno Tederi sõnul kaetud lepingutega juba üle 60% pinna ulatuses.
    Lõpetuseks, ühelt poolt kerkivadki järjest uued kaubanduskeskused ja samas kasvab ka e-kaubandus. Kõlab ehk uskumatult, aga turul on tegelikult veelgi ruumi uue põlvkonna kaubanduskeskustele. Seda, et vähem atraktiivseid kaubanduspindu ähvardaks tondilossi saatus, ei maksa karta. Enamasti on needki strateegiliselt heal asukohal ja kunst on vaid ära tunda õige aeg, millal teha süda kõvaks, vana maha võtta ja uus, kaasaegne asemele ehitada. Küll siis rahvaski tuleb rõõmuga!
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nike avaldas oma inventuuri hetkeseisu, aktsia kukkus 12%
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.