Kas kaubanduskeskused lähenevad buumile?

Reaalsus on see, et kaubanduskeskusi tuleb mühinal juurde, samas renoveeritakse ja laiendatakse suuremahuliselt ka olemasolevaid. Areng muutub järjest põnevamaks.

Ees on huvitav aeg – kes võidab, kes kaotab? Suurim tulija on kahtlemata Pro Kapitali arendatav T1 Tallinn Mall Peterburi tee alguses, brutomahuga 130 000 m², sellest otseselt kaubanduspinda 55 000 m². Peale suure klassikalise kaubanduskeskuse on tegemist muljetavaldava vaba aja veetmise kohaga, sh kino ja juba elevust tekitava vaaterattaga, mille mõõtmeid, tõsi küll, on Lennujuhtimisteenistus märkimisväärselt kärpinud. Aga äge tuleb see ikkagi.

Vahetult kõrval asuva Ülemiste keskuse põhjalik renoveerimine toob kaasa 13 000 m² täiendavat kaubanduspinda, lisaks laiendatakse sealgi ambitsioonikalt vaba aja veetmise võimalusi. Põnev on äri- ja kaubanduspindade arendus ka kesklinnas. Admiraliteedi basseini äärde kerkib Porto Franco keskus, mis toob juurde ca 40 000 m² uut kaubanduspinda. Samuti on oodata Tallinna Kaubamaja laienemist, võib öelda lausa, et uuestisündi. Aga see võtab veel aega. Rääkimata sellest, et juhul kui Tallink siiski alustab oma kaubanduskeskuse arendamist Lasnamäel, toob see omakorda juurde suurusjärgus üle saja tuhande ruutmeetri uut kaubandus- ja erinevate teenuste pinda.

Tallinn kasvab

Tallinna elanikkonna kasv on viimastel aastatel olnud väga kiire. Lausa aastakümneid olime harjunud rääkima ja mõtlema Tallinnast kui 400 000 elanikuga linnast. Praegu on tallinlasi juba 450 000, mis on tegelikult väga suur muutus ja pealinna elanikkond paraku järjest kasvab. Suundumus on jätkuv ja lähema viie aasta jooksul kasvab Tallinn poole miljoni elanikuga minimetropoliks. Tegelikult on linnriigi sündroomi süvenemine kurb, aga mis parata, see on reaalsus. Arvestatav kliendibaas on ka Tallinnaga piirnevates valdades elavad inimesed, keda hinnanguliselt on üle 100 000. Nemadki on argumendiks, miks uued kaubanduskeskused tekivad just linnast väljuvate tuiksoonte äärde. Rolli mängib ka raha. Majandus teadupärast kasvab mõistlikus, kuid heas tempos, 4–5% aastas. Ja rahval raha on. Eraisikute kontodel ootab tarbimist üle 7 miljardi euro.

Nagu öeldakse, töö on ikka tellija materjalist. Kui ei ole ankurrentnikuga eellepingut olemas, ei anna ükski pankur kinnisvaraarendajale uute pindade rajamiseks raha. Riskide kriitiline hindamine on omal kohal. Näiteks jutuks olnud Porto Franco arendus on hiljutisel Äripäeva kinnisvaraarenduse konverentsil esinenud Rauno Tederi sõnul kaetud lepingutega juba üle 60% pinna ulatuses.

Lõpetuseks, ühelt poolt kerkivadki järjest uued kaubanduskeskused ja samas kasvab ka e-kaubandus. Kõlab ehk uskumatult, aga turul on tegelikult veelgi ruumi uue põlvkonna kaubanduskeskustele. Seda, et vähem atraktiivseid kaubanduspindu ähvardaks tondilossi saatus, ei maksa karta. Enamasti on needki strateegiliselt heal asukohal ja kunst on vaid ära tunda õige aeg, millal teha süda kõvaks, vana maha võtta ja uus, kaasaegne asemele ehitada. Küll siis rahvaski tuleb rõõmuga!