Kas kaubanduskeskused lähenevad buumile?

01. mai 2018, 06:00
Tõnis Rüütel
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180501/OPINION/180429673/AR/0/AR-180429673.jpg

Kuigi võiks arvata, et e-kaubanduse arenedes traditsiooniliste kaubanduspindade arv väheneb, tõestab areng vastupidist – turul on veel ruumi uue põlvkonna kaubanduskeskustele, kirjutab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Reaalsus on see, et kaubanduskeskusi tuleb mühinal juurde, samas renoveeritakse ja laiendatakse suuremahuliselt ka olemasolevaid. Areng muutub järjest põnevamaks.

Ees on huvitav aeg – kes võidab, kes kaotab? Suurim tulija on kahtlemata Pro Kapitali arendatav T1 Tallinn Mall Peterburi tee alguses, brutomahuga 130 000 m², sellest otseselt kaubanduspinda 55 000 m². Peale suure klassikalise kaubanduskeskuse on tegemist muljetavaldava vaba aja veetmise kohaga, sh kino ja juba elevust tekitava vaaterattaga, mille mõõtmeid, tõsi küll, on Lennujuhtimisteenistus märkimisväärselt kärpinud. Aga äge tuleb see ikkagi.

Vahetult kõrval asuva Ülemiste keskuse põhjalik renoveerimine toob kaasa 13 000 m² täiendavat kaubanduspinda, lisaks laiendatakse sealgi ambitsioonikalt vaba aja veetmise võimalusi. Põnev on äri- ja kaubanduspindade arendus ka kesklinnas. Admiraliteedi basseini äärde kerkib Porto Franco keskus, mis toob juurde ca 40 000 m² uut kaubanduspinda. Samuti on oodata Tallinna Kaubamaja laienemist, võib öelda lausa, et uuestisündi. Aga see võtab veel aega. Rääkimata sellest, et juhul kui Tallink siiski alustab oma kaubanduskeskuse arendamist Lasnamäel, toob see omakorda juurde suurusjärgus üle saja tuhande ruutmeetri uut kaubandus- ja erinevate teenuste pinda.

IKEA tuleb

Ihaldatud mööbliketi IKEA lõplikku nõusolekut Eestisse tulekuks ootame vast kõik pikisilmi, et lõpeks soodsate ja kvaliteetsete taburettide, riiulite tarimine üle lahe. Väidetavalt käivad läbirääkimised asukoha suhtes Laagris Tallinn Gate'i arendusel, kuhu Joakim Helenius IKEAt ankurüürnikuks ootab.

Tähelepanuväärne on sakslaste Lidli odavpoodide tulek. Õigemini peaks ütlema taastulek, sest eelmine katsetus tehti juba kümmekond aastat tagasi, kuid siis jäi see soiku. Vahepeal on uutele odavketi poodidele teed puhastanud Säästumarketi kadumine, millest vaikselt said Rimid ja kehvakesemad hääbusid sootuks. Rimil on plaanis positsioon sisse võtta ka Peterburi teel vahetult enne Tallinna ringteed, kuhu tuleb Rimi hüpermarket.

Alko 1000 plaanib Eestisse rajada kokku 15 poodi. Lisaks jätkavad laienemist teisedki kaubandusketid.

Konkurents tiheneb

See põgus loetelu paneb pead vangutama – kuhu veel? Väidan, et paanikaks põhjust pole. Pigem võib rõõmustada, et kaubanduspindade kvaliteet tõuseb hüppeliselt ja uued kontseptsioonid koguvad tuure. Tõenäoliselt peavad kaubanduskeskused võitluses kliendi eest hakkama eristuma valikuga. Kliendi soosingu huvides peab arvestama, et järjest enam ei tule kunde pelgalt asju omandama, vaid ka emotsioone saama. Selge, et võidurelvastumine käib ja pingutada tuleb. Fantaasiale on vaid taevas piiriks.

Järjest aktiivsemaks muutub ka e-kaubandus. Siingi võiks küsida, kes võidab, kes kaotab? Pigem võidab väärtusketi pikendus. Ehk et omavahel seotuna võidab e-kaubandus ka „betoonis“ olevas äris. Kaks koos võiks olla edu võti.

Aga kuskohast siis nendele tohututele ruutmeetritele kliendid ikkagi tulevad? Kaubanduspinda oli meil juba ca viis aastat tagasi nii palju, et kõik eestimaalased sisse ära mahuvad ja mitte ainult seisma, vaid ka pikutama. Tuleb arvestada ka sellega, et pinnad vananevad ja mõistagi tuleb vanale vastu panna uus kvaliteet, et armsat klienti ikka endale saada. Oma aja ära elanud kaubanduskeskuste mahavõtmine ei ole sugugi kallis ettevõtmine. See on targal arendajal selgelt äriplaanis sees olnud ja arvestades kaubanduspinna ruutmeetri hinda on selle amortiseerimine üsnagi kiire. Hea näide on Norde Centrum Tallinna reisisadama lähistel, mis oli end ammu kuhjaga ära teeninud, aga põhjalik renoveerimine jäi venima. Nüüd on seegi teoks saanud.

Tallinn kasvab

Tallinna elanikkonna kasv on viimastel aastatel olnud väga kiire. Lausa aastakümneid olime harjunud rääkima ja mõtlema Tallinnast kui 400 000 elanikuga linnast. Praegu on tallinlasi juba 450 000, mis on tegelikult väga suur muutus ja pealinna elanikkond paraku järjest kasvab. Suundumus on jätkuv ja lähema viie aasta jooksul kasvab Tallinn poole miljoni elanikuga minimetropoliks. Tegelikult on linnriigi sündroomi süvenemine kurb, aga mis parata, see on reaalsus. Arvestatav kliendibaas on ka Tallinnaga piirnevates valdades elavad inimesed, keda hinnanguliselt on üle 100 000. Nemadki on argumendiks, miks uued kaubanduskeskused tekivad just linnast väljuvate tuiksoonte äärde. Rolli mängib ka raha. Majandus teadupärast kasvab mõistlikus, kuid heas tempos, 4–5% aastas. Ja rahval raha on. Eraisikute kontodel ootab tarbimist üle 7 miljardi euro.

Nagu öeldakse, töö on ikka tellija materjalist. Kui ei ole ankurrentnikuga eellepingut olemas, ei anna ükski pankur kinnisvaraarendajale uute pindade rajamiseks raha. Riskide kriitiline hindamine on omal kohal. Näiteks jutuks olnud Porto Franco arendus on hiljutisel Äripäeva kinnisvaraarenduse konverentsil esinenud Rauno Tederi sõnul kaetud lepingutega juba üle 60% pinna ulatuses.

Lõpetuseks, ühelt poolt kerkivadki järjest uued kaubanduskeskused ja samas kasvab ka e-kaubandus. Kõlab ehk uskumatult, aga turul on tegelikult veelgi ruumi uue põlvkonna kaubanduskeskustele. Seda, et vähem atraktiivseid kaubanduspindu ähvardaks tondilossi saatus, ei maksa karta. Enamasti on needki strateegiliselt heal asukohal ja kunst on vaid ära tunda õige aeg, millal teha süda kõvaks, vana maha võtta ja uus, kaasaegne asemele ehitada. Küll siis rahvaski tuleb rõõmuga!

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. April 2018, 14:42

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing