Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas kaubanduskeskused lähenevad buumile?

    Tõnis RüütelFoto: Meeli Küttim

    Kuigi võiks arvata, et e-kaubanduse arenedes traditsiooniliste kaubanduspindade arv väheneb, tõestab areng vastupidist – turul on veel ruumi uue põlvkonna kaubanduskeskustele, kirjutab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

    Reaalsus on see, et kaubanduskeskusi tuleb mühinal juurde, samas renoveeritakse ja laiendatakse suuremahuliselt ka olemasolevaid. Areng muutub järjest põnevamaks.
    Ees on huvitav aeg – kes võidab, kes kaotab? Suurim tulija on kahtlemata Pro Kapitali arendatav T1 Tallinn Mall Peterburi tee alguses, brutomahuga 130 000 m², sellest otseselt kaubanduspinda 55 000 m². Peale suure klassikalise kaubanduskeskuse on tegemist muljetavaldava vaba aja veetmise kohaga, sh kino ja juba elevust tekitava vaaterattaga, mille mõõtmeid, tõsi küll, on Lennujuhtimisteenistus märkimisväärselt kärpinud. Aga äge tuleb see ikkagi.
    Vahetult kõrval asuva Ülemiste keskuse põhjalik renoveerimine toob kaasa 13 000 m² täiendavat kaubanduspinda, lisaks laiendatakse sealgi ambitsioonikalt vaba aja veetmise võimalusi. Põnev on äri- ja kaubanduspindade arendus ka kesklinnas. Admiraliteedi basseini äärde kerkib Porto Franco keskus, mis toob juurde ca 40 000 m² uut kaubanduspinda. Samuti on oodata Tallinna Kaubamaja laienemist, võib öelda lausa, et uuestisündi. Aga see võtab veel aega. Rääkimata sellest, et juhul kui Tallink siiski alustab oma kaubanduskeskuse arendamist Lasnamäel, toob see omakorda juurde suurusjärgus üle saja tuhande ruutmeetri uut kaubandus- ja erinevate teenuste pinda.
    IKEA tuleb
    Ihaldatud mööbliketi IKEA lõplikku nõusolekut Eestisse tulekuks ootame vast kõik pikisilmi, et lõpeks soodsate ja kvaliteetsete taburettide, riiulite tarimine üle lahe. Väidetavalt käivad läbirääkimised asukoha suhtes Laagris Tallinn Gate'i arendusel, kuhu Joakim Helenius IKEAt ankurüürnikuks ootab.
    Tähelepanuväärne on sakslaste Lidli odavpoodide tulek. Õigemini peaks ütlema taastulek, sest eelmine katsetus tehti juba kümmekond aastat tagasi, kuid siis jäi see soiku. Vahepeal on uutele odavketi poodidele teed puhastanud Säästumarketi kadumine, millest vaikselt said Rimid ja kehvakesemad hääbusid sootuks. Rimil on plaanis positsioon sisse võtta ka Peterburi teel vahetult enne Tallinna ringteed, kuhu tuleb Rimi hüpermarket.
    Alko 1000 plaanib Eestisse rajada kokku 15 poodi. Lisaks jätkavad laienemist teisedki kaubandusketid.
    Konkurents tiheneb
    See põgus loetelu paneb pead vangutama – kuhu veel? Väidan, et paanikaks põhjust pole. Pigem võib rõõmustada, et kaubanduspindade kvaliteet tõuseb hüppeliselt ja uued kontseptsioonid koguvad tuure. Tõenäoliselt peavad kaubanduskeskused võitluses kliendi eest hakkama eristuma valikuga. Kliendi soosingu huvides peab arvestama, et järjest enam ei tule kunde pelgalt asju omandama, vaid ka emotsioone saama. Selge, et võidurelvastumine käib ja pingutada tuleb. Fantaasiale on vaid taevas piiriks.
    Järjest aktiivsemaks muutub ka e-kaubandus. Siingi võiks küsida, kes võidab, kes kaotab? Pigem võidab väärtusketi pikendus. Ehk et omavahel seotuna võidab e-kaubandus ka „betoonis“ olevas äris. Kaks koos võiks olla edu võti.
    Aga kuskohast siis nendele tohututele ruutmeetritele kliendid ikkagi tulevad? Kaubanduspinda oli meil juba ca viis aastat tagasi nii palju, et kõik eestimaalased sisse ära mahuvad ja mitte ainult seisma, vaid ka pikutama. Tuleb arvestada ka sellega, et pinnad vananevad ja mõistagi tuleb vanale vastu panna uus kvaliteet, et armsat klienti ikka endale saada. Oma aja ära elanud kaubanduskeskuste mahavõtmine ei ole sugugi kallis ettevõtmine. See on targal arendajal selgelt äriplaanis sees olnud ja arvestades kaubanduspinna ruutmeetri hinda on selle amortiseerimine üsnagi kiire. Hea näide on Norde Centrum Tallinna reisisadama lähistel, mis oli end ammu kuhjaga ära teeninud, aga põhjalik renoveerimine jäi venima. Nüüd on seegi teoks saanud.
    Tallinn kasvab
    Tallinna elanikkonna kasv on viimastel aastatel olnud väga kiire. Lausa aastakümneid olime harjunud rääkima ja mõtlema Tallinnast kui 400 000 elanikuga linnast. Praegu on tallinlasi juba 450 000, mis on tegelikult väga suur muutus ja pealinna elanikkond paraku järjest kasvab. Suundumus on jätkuv ja lähema viie aasta jooksul kasvab Tallinn poole miljoni elanikuga minimetropoliks. Tegelikult on linnriigi sündroomi süvenemine kurb, aga mis parata, see on reaalsus. Arvestatav kliendibaas on ka Tallinnaga piirnevates valdades elavad inimesed, keda hinnanguliselt on üle 100 000. Nemadki on argumendiks, miks uued kaubanduskeskused tekivad just linnast väljuvate tuiksoonte äärde. Rolli mängib ka raha. Majandus teadupärast kasvab mõistlikus, kuid heas tempos, 4–5% aastas. Ja rahval raha on. Eraisikute kontodel ootab tarbimist üle 7 miljardi euro.
    Nagu öeldakse, töö on ikka tellija materjalist. Kui ei ole ankurrentnikuga eellepingut olemas, ei anna ükski pankur kinnisvaraarendajale uute pindade rajamiseks raha. Riskide kriitiline hindamine on omal kohal. Näiteks jutuks olnud Porto Franco arendus on hiljutisel Äripäeva kinnisvaraarenduse konverentsil esinenud Rauno Tederi sõnul kaetud lepingutega juba üle 60% pinna ulatuses.
    Lõpetuseks, ühelt poolt kerkivadki järjest uued kaubanduskeskused ja samas kasvab ka e-kaubandus. Kõlab ehk uskumatult, aga turul on tegelikult veelgi ruumi uue põlvkonna kaubanduskeskustele. Seda, et vähem atraktiivseid kaubanduspindu ähvardaks tondilossi saatus, ei maksa karta. Enamasti on needki strateegiliselt heal asukohal ja kunst on vaid ära tunda õige aeg, millal teha süda kõvaks, vana maha võtta ja uus, kaasaegne asemele ehitada. Küll siis rahvaski tuleb rõõmuga!
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.