Kuidas peatada tiksuvat pommi?

Eesti olukorda on Ragozin kujutanud Lätist leebemana, eelkõige Eesti mõnevõrra kõrgema keskmise sissetuleku tõttu, mis tõukub edukamatest majandusreformidest ja suunast kõrgtehnoloogilisele majandusele. Aga ka asendist: kuna Soome on lähedal, siis osa neist eestlastest, kes seal töötavad, ei lahku Eestist jäädavalt.

Ragozin ei peatu madalama elatustaseme ega immigratsioonivastasuse põhjustel ega paku ka lahendusi, ent ta artiklist kumab sisserände suurendamise soovitus.

Ka mitu Eesti poliitikut on sama meelt. Näiteks Kaja Kallas näib arvavat, et ühiskonna vananemist on võimalik immigrantide abil peatada ning leiab, et Eestil on sisserändajaid vaja just majanduslikku mõõdet arvestades. "Need inimesed aitavad lahendada neid probleeme, mis Euroopal varem või hiljem kätte jõuavad," väidab Kallas.

Rahvaarv ei too jõukust

Kui probleemiks pidada ainuüksi elanikkonna vähenemist, ning eesmärgiks seada ainüksi riigi rahvastiku kasv või senise arvukuse säilitamine, on Ragozinil ja Kallasel õigus. Ent tõsiasi on ka see, et rahvaarvu suurus ja ühiskonna jõukus ei ole omavahel seotud – on olemas nii kõrge heaolutasemega väikeriike kui ka madala heaolutasemega suurriike. Ning ükski Euroopa riik ei sea eesmärgiks taastetasemest allpoololeva sündimuse tõttu kahaneva rahvastiku asendamist sisserännanutega.

Euroopa rahvastikuprobleem on hoopis keerulisem, hõlmates esimeses järjekorras rahvastiku vananemisest tulenevat tööealiste ja ülalpeetavate suhte muutumist esimeste kahjuks. 2016./2017. aasta Eesti inimarengu aruandes selgitab professor Allan Puur, et arusaam, nagu aitaks sisseränne lihtsamini toime tulla rahvastiku vananemisega, on ekslik. Rahvastiku majanduslikult ja demograafiliselt kestlikuma vanuskoostise kujundamisel kuulub keskne roll sündimusele, järeldavad erinevaid rändeprognoosi variante kõrvutades demograafid Luule Sakkeus, Jerome McKibben, Allan Puur, Leen Rahnu ja Liili Abuladze.

Sedasama näitab tegelikult ka ÜRO Rahvastikuosakonna prognoosi keskmine variant, mida on kasutanud ka Ragozin. Kuna Ragozin on piirdunud vaid rahvaarvuga, siis võib talle Lääne-Euroopa olukord tõepoolest näida parem kui Ida-Euroopa oma. Märkamata jääb, et rahvastiku vanuskoostises Lääne-Euroopal eelised puuduvad.

Näiteks suhteliselt madala eeldatud sündimusega (1,64 last naise kohta ajavahemiku 2015-2100 keskmisena) Saksamaal näeb ÜRO Rahvastikuosakond samaks ajavahemikuks ette 15,1miljonilist migratsiooni netosaldot. Suurele sisserändele vaatamata tõuseks Saksamaa üle 65aastaste ja vanemate arv 20-64aastaste suhtes ikkagi 2100. aastaks 67,8%ni (2015. aastal 34,8%).