Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaugküte tagab puhtama tuleviku

    Andrus PirsoFoto: Erakogu

    Kaugkütte- ja jahutussüsteemidel, millega Eestis on ühendatud ligi 60% hoonetest, on määrav roll Eesti taastuvenergiale üleminekul, kirjutab jõujaamade ja kaugkütte ühingu tegevjuht Andrus Pirso.

    Kliima soojenemise ja sellest tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks on suur osa maailmast võtnud eesmärgiks vähendada inimtegevuse süsinikujalajälge. Euroopa Komisjoni koostatud nn Puhta Energia paketi kohaselt tuleks aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside emissioone vähemalt 40%, suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 27%-ni ja energiatõhusust 27%. Eesti energiamajanduse arengukavas on sätestatud taastuvenergia osakaalu eesmärgiks keskmiselt 50% energia lõpptarbimisest aastaks 2030. Soojusmajanduses on eesmärgiks seatud vähemalt 80% taastuvenergiat.
    Soojus moodustab Eestis ligi poole kogu energia lõpptarbimisest ning omakorda ligi kaks kolmandikku sellest moodustab kaugküttesoojus. Taastuvenergia soojuses moodustas 2016. a üle 80% Eestis tarbitud taastuvenergiast, kaugküttesoojuses on taastuvenergiat juba üle 50%. Ligi pool kaugküttesoojusest on koostootmisjaamades elektritootmise jääksoojus.
    Euroopa Liidu kütte ja jahutuse strateegia kohaselt moodustavad küte ja jahutus vähemalt aastani 2050 suurima osakaalu Euroopa riikide energiatarbimises ning nimetatud sektor on määrava tähtsusega fossiilse energia kasutuse vähendamisel. Peamiste abinõudena nähakse ette taastuvenergia kasutuselevõttu, heitsoojuse ärakasutamist ning elektri ja soojuse koostootmist.
    Oleme keskmisest edukamad
    Taastuvenergiaallikate kasutuselevõtul ja heitsoojuse ärakasutamisel nähakse olukorras, kus suur osa Euroopast on olnud gaasiküttel, võtmerolli just tõhusatel kaugkütte- ja jahutussüsteemidel, mis, lähtudes ELi Energiatõhususe direktiivist, kasutavad vähemalt 50% taastuvenergiat, 50% heitsoojust, 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni.
    Miks on kaugkütte ja -jahutussüsteemid olulised energiamajanduse dekarboniseerimisel? Peamised märksõnad on mitmekesisus, paindlikkus ja varustuskindlus. Eestis on kaugküttes jõudsalt arenenud kohaliku biomassi – hakkepuidu – kasutus kaugküttesoojuse tootmisel, suuremates linnades on suur osa soojusest toodetud biokütustel koostootmisjaamade jääksoojus. Oleme olnud koos Põhjamaade ja Balti riikidega Euroopa keskmisest edukamad soojuses taastuvenergia osakaalu suurendamisel. Kuid areng kaugküttes ei piirdu vaid biomassi kasutuselevõtuga.
    Arenemas on kaugjahutussüsteemid, esimesed võrgud on kasutusel näiteks Tartus. Kaugjahutus võimaldab hoonetest üleliigse soojuse, mis lokaalse jahutuse puhul lihtsalt raisu läheks, kokku koguda ja kasutada uuesti kaugküttes, muutes hooned soojuse tarbijate kõrval samaaegselt ka (päikese)soojusenergia salvestiteks. Esimesed näited on Eestis ka tööstuste heitsoojuse kasutamisest, kus tööstusprotsessis tekkiv soojus kogutakse kokku ning kasutatakse kaugküttesoojusena.
    Tasakaalustav süsteem
    Kaugküttesüsteem võib toimida ka elektrisüsteemi tasakaalustajana. Päikese- ja tuuleelektri tootmine on ajaliselt väga kõikuv, reeglina toodetakse seda siis, kui tarbimine on väike. Ülejäävat ja odavat elektrienergiat on võimalik soojusena salvestada suurtesse isoleeritud mahutitesse ning kütta sellega hooneid, ehk kasutada energiat siis, kui selleks on vajadus. Samuti on võimalik kasutada geotermaalenergiat jm energiaallikaid, näiteks reoveesoojus jt.
    Eriti Euroopas, kus biokütuseid napib, on kaugkütte ja -jahutussüsteemides võtmetähtsusega heit- ja jääksoojuste, kütusevabade taastuvenergiaallikate ning geotermaalse energia kasutamine hoonete kütteks.
    Kokkuvõttes, tõhusad kaugkütte ja -jahutussüsteemid võimaldavad, lisaks mitmekesiselt taastuvenergiaallikatest soojuse tootmisele, kokku koguda ja ära kasutada ka asulates tekkiva heit-, liig- ja jääksoojuse, mis vastasel juhul läheks lihtsalt kaduma. Selleläbi on võimalik vähendada soojuse tootmisel kütuste põletamist, vähendada primaarenergia kasutust ning suurendada üldist energiatõhusust. Targa juhtimisega, mitmekesiseid taastuvaid energiaallikaid paindlikult kasutavad ja integreeritud kaugkütte ja -jahutussüsteemid on tulevikku suunatud ja kasvava osatähtsusega tihealade hooneid ühendav energiavõrk, mitte hääbuv tehnoloogia.
    Autor: Andrus Pirso
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.