Pensionirahaga ei tohi mängida

Sissreändele ei ole alternatiivi

Paraku on raske näha, et tekkimas oleks ühiskondlikku konsensust sundsünnitamise osas, seega jääb mõningane sisseränne ainsaks võimaluseks tagada kasvavale pensionäride hulgale inimväärne elu. Pensioniiga tuleb ilmselt taas millalgi tõsta, aga see pole kindlasti terviklik lahendus. Kuidas aga teha immigratsioonivastastele selgeks, et absoluutne vastasseis ilma aruteluta, kuidas sisserändepoliitikat suunata, viib Eesti vaesumiseni ja riigi nõrgenemiseni? Lisaks peaksid sisserändajad tahtma ka Eestisse elama jääda.

Taas on tõusetunud ka pensionifondide tasude piirmäärade teema. Ühelt poolt tundub tore maksta vähem teenustasu, samas ei pruugi odavteenus anda parimat tulemust. Erakapitali maailmas, kus riik fondijuhtide tasusid ei reguleeri, saavad just parima ja stabiilsema tootlusega fondid suurimaid tasusid. Need fondid on ühtlasi kõige populaarsemad investorite hulgas. Teisisõnu? tegeliku töö ja tulemuse eest ollakse valmis maksma kõrgemat tasu ja turg on täielikult isereguleeruv. Ma ei ole kindel, kas tasude kunstlik piiramine viib just parema tootluseni. Passiivsed strateegiad, nagu näiteks indeksifondid, on vähem kulukad, samas mitte kõik investorid ei usu passiivsetesse strateegiatesse. Näiteks erakapitali, taristusse, kinnisvarasse ja muudesse alternatiivsetesse varaklassidesse investeerimine on pensionifondi juhtide jaoks kallim.

Iga üksiku investeeringuga kaasneb vajadus analüütikute ja juristide järele, investeeringutesse sisenemine eeldab kokkuleppeid teiste investoritega ja investeeringu eluea jooksul peab neid jälgima ja tegema vaheotsuseid. Samas võivad alternatiivsete varaklasside reaaltootlused ületada indeksis olevate ettevõtete tootlusi, eriti turul, kus indeksifondidesse investeerimine on trendikas ja põhjustanud indeksis olevate ettevõtete hinna olulise kallinemise ja suhtelise reaaltootluse languse. Viimast näitab ilmekalt kasvõi see, et erakapital ehk professionaalsed investorid teevad suuri kasumeid firmade ühendamisega niikaua, kuni need jõuavad indeksisse, teenides tulu mitte ettevõtete kasumi kasvatamiselt, vaid indeksiarbitraažilt. Pensionifondidele peaks jätma ruumi ellu viia ka tööjõukulukamaid ja kallimaid strateegiaid ning siin usuks küll turu isereguleerimise võimesse.

Stabiilsus on oluline

Alternatiivsed varaklassid annavad tihti üle pika ajaperioodi stabiilsemaid tootlusi kui turul noteeritud aktsiad, kuna nende puhul sõltub vara hinnastamine reaaltootlusest enam kui turgude üles-alla kõikumisest. Näiteks võib tuua kasvõi pikaajalised taristuprojektid. Selliste investeeringute puhul tuleb aga tähele panna, et stabiilsusele vastukaaluks pole võimalik neist igal hetkel väljuda. Soovides jätta vähemlikviidsetele, kuid stabiilset tootlust andvatele investeeringutele võimalus, ei tohiks süsteemi muuta nii, et pensionifondi investeerinutel oleks liiga lihtne või odav taolistest fondidest väljuda. Lühiajalise rahaga on riskantne pikaajalisi positsioone võtta. Laiemalt on oluline pensionisüsteemi pikaajaline õiguskindlus ja stabiilsus, pensionifondi juhtide mandaadi pidev muutumine ei võimalda pikaajalisi investeeringuid.

Mõned aastad tagasi käis tõsine diskussioon, kas peaks Eesti pensionifonde kohustama investeerima Eestisse. Ega see mõte päris rumal olnudki, kuna Eestisse investeerimine loob meile töökohti, mis omakorda suurendavad kogutavat maksubaasi. Samas tundub mulle vabamajanduse pooldajana igasugune piirangute seadmine liigne, olgu selleks varaklass või geograafia.

Turg reguleerib end ise