Aeg loobuda põlevkivienergeetikast

Tihtipeale tuuakse keskkonnapõhises diskussioonis vastukaaluks majanduslikud argumendid ning vastupidi. Energeetikas toimuva roherevolutsiooni tuules kaotab taoline vastandamine põlevkivisektori tuleviku üle arutledes pigem aina enam pädevust, kuivõrd jätkusuutlikumad lahendused on muutunud olemasolevatest paiguti soodsamaks. Konsultatsioonifirma Lazardi viimatisest elektritootmise LCOE (ingl k levelized cost of energy) hinnangust selgub, et taastuvenergia ning eelkõige tuule- ja päikeseenergia lahenduste rajamine ning juhtimine on fossiilkütustel põhinevatest võimsustest praegu soodsam. Veelgi enam, mitmel pool on majanduslikult mõistlik juba ka olemasolevad traditsioonilistel kütustel põhinevad tootmisüksused nagu kivisöejaamad asendada uute puhtamate tootmisvõimsustega.

Arenenud tööstusriike koondava rahvusvahelise majandusorganisatsiooni OECD poolt möödunud aastal avaldatud raporti hinnangul on Eesti suurim majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne proovikivi just põlevkivienergeetikast loobumine. Tuuakse eredalt esile ka Eesti majanduse süsinikuintensiivsus, mis on organisatsiooni kuuluvate riikide hulgas ülekaalukalt suurim ning ületab ühenduse riikide keskmist näitajat üle kahe korra. See tähendab, et majanduses toodetud hüvede kohta paisatakse Eestis atmosfääri märkimisväärselt rohkem süsihappegaasi kui mujal arenenud tööstusriikides.

Kodumaine põlevkivienergeetika pole tänaste ja homsete alternatiivide olemasolul enam möödapääsmatu. On küll arusaadav, et päikesekiirgus pole Eestis nii intensiivne kui väiksematel laiuskraadidel ning ka tuul võib olla puhanguline, kuid geograafilise eripära tõttu peitub siinmail vast suurim taastuvelektri potentsiaal lääneranniku madalas meres, kus tuuleolud on elektrienergia tootmiseks väga soodsad. Lisaks on päikesepaneelide järjepidev hinnalangus ning tehnoloogia areng teinud päikeseelektri tootmise ka meie tingimustes aina mõistlikumaks. Mainimata ei saa jätta ka säästlikult varutud biomassi kasutamist energeetikas, toodeti ju ligikaudu pool Eesti taastuvelektrist möödunud aastal just biomassil töötavates koostootmisjaamades.

Lähitulevik toob kohalikus elektrisüsteemis kaasa hulga muutusi, millest igaüks on omamoodi tähtis. Eesootava aastakümne jooksul lülitatakse järk-järgult ainuüksi amortiseerumise tõttu välja ligikaudu kaks kolmandikku põlevkiviplokkidest ning taastuvelektri osakaal kohalikus tootmisportfellis suureneb. Lisaks on Baltimaadel strateegiline eesmärk siinne elektrivõrk sünkroniseerida Kesk-Euroopa sagedusega ning nii end idanaabri elektrivõrgust lahti siduda. Mida vähem tarbija taolisi muutusi tajub, seda õnnestunumaks saab üleminekut pidada.

Tuleviku elektrisüsteemis on aga ka elemente, mis tarbijal märkamata ei jää, kuid pole süsteemi toimimise seisukohast vähem olulised. Mida suurem on taastuvelektri osakaal kogutootmises, seda suuremat tähtsust pälvivad erinevad energia salvestamise lahendused, tarbimise ja tootmise intelligentne juhtimine ning riikidevaheliste ülekandevõimsuste olemasolu, mis on ühtlasi stabiilse elektrivarustuse garantiid.