Madis Müür • 7. juuli 2018
Jaga lugu:

Investor Toomas, ära puhka loorberitel!

Äripäeva börsitoimetuse kehastus investor Toomas on muutunud liiga alalhoidlikuks ning jätnud mitu head kasvuvõimalust kasutamata, leiab investor Madis Müür.

Investor Toomase konverents
Investor Toomase konverents  Foto: Raul Mee

Toomas, Sa oled teinud ära väga suure ja vajaliku töö Eesti investeerimismaastiku harimisel ja inspireerinud tuhandeid sel teekonnal. Jõudu selle missiooniga jätkamisel ja ainult kiitus selle eest! Küll aga on praegu selgelt vaja sõbrapoolset sekkumist. Raputust. Viimane kriis ja keskiga on sind mugavaks teinud, oled jäänud loorberitele puhkama.

Pensionifondide taktis

Oled 16,5aastase investeerimiskarjääri jooksul kenasti turge edestanud enda 10% tootlusega. Põhiosa tuli samas esimese 5,5 aastaga 23,5% aastas Tallinna börsi tollast kiiret kasvu edukalt püüdes. Viimase buumi aegsest tipust edasi on jäänud alla 4% ja põhjast umbes 8,5%. Tallinna börsi jaoks küll pole head tööriista olemas reinvesteeritud dividendidega tootluse leidmiseks, aga arvatavasti jääb see isegi siinse OMXT tootlusele alla. Mis on piinlik, siin on ainult Kaubamaja ja ajutiselt Harju Elekter ilma dividendideta ületanud eelmise buumi aegse taseme. Ameerika indeksitele on allajäämine veelgi suurem.

Äkki, Toomas, oled muutnud eesmärki 12% aastas teenida? 40. eluaasta kandis jalg gaasilt võtta ja väärtuse säilitamisele mõtlema hakata on igati okei. Tutvustuses võiks eesmärgi siis ära muuta! Juhul kui tootluse eesmärk on alles ja loodad ka 2 miljonit eurot kokku koguda, siis on raputus igati kohane. Rahas, võlakirjades ja dividendiaktsiates istudes 12% tootlust ei saavuta, kui just filigraanselt ajastada ei õnnestu. Heal ajal tuleks 20% või kõrgemat sihtida, et kokku 12% tuleks. Strateegiat tuleks oluliselt muuta!

Näiteks Tallinna Sadam. Mul kiirelt, suts ja valmis, esimesel päeval väljas, 1000 eurot ehk 18% kahe nädalaga käes – igati noore eesmärgikindla Toomase masti tootlus. Edasine ootus tundub aga keskealise Toomase moodi. Kuidas Tallinna Sadama ja Admirali võlakirjade hoidmine eesmärkidega kokku läheb? Või Šiauliaist, PRFoodsist ja Silvanost eemale jäämine viimastel aastatel? Tehnoloogiasektor kaasab aastas juba üle 300 miljoni euro ja toimub ligi 1,5 miljardi euro jagu ettevõtete väärtuse kasvu (Taxify üksi ligi 800 miljonit eurot). Praegu nähtav on alles algus, Iisraeliga idude ja exit'ite arve võrreldes hakkab meilgi varsti 1–2 miljardi euro jagu exit'eid aastas tulema. Äkki ei peaks nii suurelt rahas istuma?

Kasv on idudes

(T)ar(g)ad räägivad, kui riskantne see on, julged teenivad kasumit nii ühisrahastuse kui ka kasvuettevõtetega. Viimastega annab head tootlust saada, heade palkadega töökohtade loomist ja eksporti toetada. Börsid pakuvad praegustelt hindadelt võlakirjade tootlust aktsiaturu riski juures – äkki oleks aeg ka mujale pilku pöörata? Meil on mitu ligipääsetavat üle 50% või üle 100% aastas käivet kasvatavat ettevõtet. Aasta tagasi soovitasin Funderbeamis elektrirataste tootjale Ampler Bikes pilgu peale heita, aga uurimisest see kaugemale ei jõudnud ja nii jäi aastaga 50% väärtuse kasvu laualt võtmata. Esimesest voorust 3 aastat tagasi on nende väärtus kasvanud ligi 500%.

Kasvuettevõtted kauplevad börsiga võrreldes teiste kordajate järgi – mitte 10–15 korda kasumit, vaid sõltuvalt kasvukiirusest ja muudest näitajatest enamasti suurusjärgus 5–7 korda käivet. Kindlasti võtab börsikogemuse pealt aega harjumist ja kodutöö roll on tähtsam, riskid suuremad.

Loodetavasti panin mõtted liikuma. Kindlasti ei olnud paha pärast mõeldud. Selleks sõbrad ongi, et eesmärkide silmist kaotamisel neid meelde tuletada ja kõrgemate eesmärkide poole suunata, mõningaid mõtteid anda. Tahaks ka näha, et ikka konkurentsi pakud esimese miljoni poole liikumisel, praegu on hoog ära vajunud. Hea aja 8–10% pole päris see.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt