Pange poed pühapäeval kinni
Tarbigem Eestiski eurooplaste kombel – kõik poed ei pea nädalavahetusel lahti olema, kirjutab ajakirjanik Lennart Käämer.
Tallinna kolme suure kaubakeskuse Ülemiste, Rocca al Mare ja Kristiine üüritav pind on kokku üle 160 000 ruutmeetri. Varsti valmivad T1 Mall of Tallinn ja Porto Franco lisavad kahe peale sama palju. Kokku on kaubanduskeskuste pinda ligikaudu 1,4 ruutmeetrit elaniku kohta.
Kui liita siia juurde ümberkaudsete valdade elanikud, siis on see number muidugi mõnevõrra väiksem. Samas pole kaupluste pindu kokku lüües arvestatud väikepoodide ja eraldi katuse all tegutsevate toidukettidega. Nii või teisiti oleme kaubanduspinna suuruse poolest inimese kohta Euroopas edetabeli esimeses otsas. Sellest ka arendajate vastakad reaktsioonid: visiooniloojate tulevikujaatus on segunenud pessimistide porinaga poodide ülekülluse pärast.
Euroopa eeskuju
Lääne-Euroopas on kaubandustegevuse reguleerimine nädalavahetustel ja tähtpäevadel tavapärane. Näiteks Prantsusmaal on kaubakeskuste lahtiolek pühapäeviti viimase paari aasta jooksul tekkinud nähtus, ja sedagi turismipiirkondades.
Saksamaal on kaubakeskused pühapäeviti suletud. Lahti on vaid väiksemad toidupoed ja apteegid. Erandina saab ette tuua mõned migrantide kauplemispiirkonnad, mis elavad oma ajaarvamise järgi. Tava juured toituvad ühiskonna religioossemast teadvusest, kuid on leidnud poolehoidu ka poliitikutelt. Seda nii katoliiklikus lõunas kui protestantlikus põhjas. Ometi ei aeglusta see maailma neljandat majandust sirgelt edasi marssimast.
Poola platseerub Maailmapanga majandusedetabelis paarkümmend kohta allpool (23. kohal). Sealne ühiskond on religioossest meelelaadist sügavamalt läbi imbunud, kuid tarbimisharjumused on siiani olnud vabamad. Alles sellest aastast surus Jaroslaw Kaczybski juhitud paremtiib läbi pühapäevase poodlemise keelu. Esialgu kehtib see veel kahel korral kuus, kuid ülejärgmisest aastast ei ole poed enam lahti ühelgi pühapäeval.
Tallinna kerkib kaubakeskusi nagu kirikuid keskajal. Mitte et see halb oleks. Majandusedu ja ühiskonna põhiväärtused peavadki koos toimima. Teisalt ei pruugi piirangute põhjustatavad tarbimisnihked majandusele tingimata kaikaid kodarasse loopida.
Pühapäevased piirangud võivad kaasa tuua reedeste ja laupäevaste ostunumbrite hüppelise kasvu. Kui tarbija tunneb, et tema ostuvabadus on ohus, siis soetab ta korraga rohkem. Õigete kampaaniate ja allahindlustega annaks sellele kaasa aidata. Toidukraami ostmisel ongi nädalane varu lääneliku tarbimise reegliks. Meie toidukettide küllus ja igapäevased ostud on pannud väliskülastajad enamasti üllatuma. Ent kui müüginumbrid ka kahanema peaksid, siis aitaks puhkepäevadel personali ja olmekulutuste pealt kokku hoitav eelarvet tasakaalustada.
Teisalt väheneks emotsiooniostude hulk. Tarbijaskond saaks säästetud raha läbimõeldumalt kasutada, mitte kohustuslikus korras maha laristada. Restoranis õhtustada, investeeringuteks kõrvale panna või osta lähedasele kingitus.