- OMX Baltic−0,17%294,92
- OMX Riga0,36%909,95
- OMX Tallinn−0,06%2 034,7
- OMX Vilnius0,06%1 202,13
- S&P 5000,00%6 362,9
- DOW 300,00%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,32%9 166,87
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,58
- OMX Baltic−0,17%294,92
- OMX Riga0,36%909,95
- OMX Tallinn−0,06%2 034,7
- OMX Vilnius0,06%1 202,13
- S&P 5000,00%6 362,9
- DOW 300,00%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,32%9 166,87
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pange poed pühapäeval kinni
Tarbigem Eestiski eurooplaste kombel – kõik poed ei pea nädalavahetusel lahti olema, kirjutab ajakirjanik Lennart Käämer.
Tallinna kolme suure kaubakeskuse Ülemiste, Rocca al Mare ja Kristiine üüritav pind on kokku üle 160 000 ruutmeetri. Varsti valmivad T1 Mall of Tallinn ja Porto Franco lisavad kahe peale sama palju. Kokku on kaubanduskeskuste pinda ligikaudu 1,4 ruutmeetrit elaniku kohta.
Kui liita siia juurde ümberkaudsete valdade elanikud, siis on see number muidugi mõnevõrra väiksem. Samas pole kaupluste pindu kokku lüües arvestatud väikepoodide ja eraldi katuse all tegutsevate toidukettidega. Nii või teisiti oleme kaubanduspinna suuruse poolest inimese kohta Euroopas edetabeli esimeses otsas. Sellest ka arendajate vastakad reaktsioonid: visiooniloojate tulevikujaatus on segunenud pessimistide porinaga poodide ülekülluse pärast.
Euroopa eeskuju
Lääne-Euroopas on kaubandustegevuse reguleerimine nädalavahetustel ja tähtpäevadel tavapärane. Näiteks Prantsusmaal on kaubakeskuste lahtiolek pühapäeviti viimase paari aasta jooksul tekkinud nähtus, ja sedagi turismipiirkondades.
Saksamaal on kaubakeskused pühapäeviti suletud. Lahti on vaid väiksemad toidupoed ja apteegid. Erandina saab ette tuua mõned migrantide kauplemispiirkonnad, mis elavad oma ajaarvamise järgi. Tava juured toituvad ühiskonna religioossemast teadvusest, kuid on leidnud poolehoidu ka poliitikutelt. Seda nii katoliiklikus lõunas kui protestantlikus põhjas. Ometi ei aeglusta see maailma neljandat majandust sirgelt edasi marssimast.
Poola platseerub Maailmapanga majandusedetabelis paarkümmend kohta allpool (23. kohal). Sealne ühiskond on religioossest meelelaadist sügavamalt läbi imbunud, kuid tarbimisharjumused on siiani olnud vabamad. Alles sellest aastast surus Jaroslaw Kaczybski juhitud paremtiib läbi pühapäevase poodlemise keelu. Esialgu kehtib see veel kahel korral kuus, kuid ülejärgmisest aastast ei ole poed enam lahti ühelgi pühapäeval.
Tallinna kerkib kaubakeskusi nagu kirikuid keskajal. Mitte et see halb oleks. Majandusedu ja ühiskonna põhiväärtused peavadki koos toimima. Teisalt ei pruugi piirangute põhjustatavad tarbimisnihked majandusele tingimata kaikaid kodarasse loopida.
Pühapäevased piirangud võivad kaasa tuua reedeste ja laupäevaste ostunumbrite hüppelise kasvu. Kui tarbija tunneb, et tema ostuvabadus on ohus, siis soetab ta korraga rohkem. Õigete kampaaniate ja allahindlustega annaks sellele kaasa aidata. Toidukraami ostmisel ongi nädalane varu lääneliku tarbimise reegliks. Meie toidukettide küllus ja igapäevased ostud on pannud väliskülastajad enamasti üllatuma. Ent kui müüginumbrid ka kahanema peaksid, siis aitaks puhkepäevadel personali ja olmekulutuste pealt kokku hoitav eelarvet tasakaalustada.
Teisalt väheneks emotsiooniostude hulk. Tarbijaskond saaks säästetud raha läbimõeldumalt kasutada, mitte kohustuslikus korras maha laristada. Restoranis õhtustada, investeeringuteks kõrvale panna või osta lähedasele kingitus.
Enimloetud
Viimased uudised
Tanilase sõnul küpseb suurim mull peale dot.comi buumi
Tanilase sõnul küpseb suurim mull peale dot.comi buumi
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele