Via3L Speditioni meeste vägitükk

Keegi ei mõistnud, mis juhtus, kui kuuldi Maasi-Lati ja firma töötajate massilisest jalgalaskmisest. Uudis tuli kui välk selgest taevast. Kõige levinum kommentaar viskas mõlemad mehed aastast 2018 tagasi 1990. aastatesse, kui värskes ärimaailmas kehtisid julmad seadused ja kui alles hakkas (õrn) piir moraalselt õige ja vale vahele tekkima.

Just eetika küsimus ongi selles loos valusaim. Kuigi ühe suurema ekspedeerija DSV Transpordi juht Jaan Lepp ei võtnud suuromanike süüdistusi vara ehk autode varastamisest tõsiselt, nentis ta, et välja paistab toimunu ikkagi inetu. Kõige kõnekam oli vestluses paus, mis tekkis pärast üht küsimust. Kas mõni põhjus õigustaks Maasi ja Lati samme? “Neid on ilmselt vähe,” oli Lepa vastus. Ütles ka, et tahaks üksikasju kuulda, sest juhtunu taga peab olema suurem lugu.

Võib-olla just sellest kuulmata loost leiaks põhjuse või mitu, mis Maasi ja Lati 1990. aastatest tagasi tänasesse tooks. Praegu haarasid suuromanikud kommunikatsioonis juhirolli ning Maas ja Latt piirdusid ümmarguse pressiteatega, kust puudub olulisim. Detailid. Ja nende soovitus minna suuromanikel kohtusse oli ilmselt heidutusena mõeldud: te ju teate, et see poleks tark. Jällegi, miks?

Pärast artikleid ilmusid välja sarnast kogenud ettevõtjad. Neil oli retooriline küsimus: kas Eesti ettevõtlus ongi nüüd nii julmaks muutunud?

Üks logistikasektori inimene nimetas Maasi-Lati lahkumist nahaalseks. Kuni ei tule välja nende lugu pea peale pööravaid detaile, ta ongi seda. Ehk ka kättemaksuhimuline, ebalojaalne ja pikemas perspektiivis võivad mõlemat viltused pilgud jäädagi saatma. Teate ju seda aastatetagust lugu Latist ja Maasist, kes ei lahkunud väärikalt?