Lobiasjad tuleb selgeks rääkida

Pöördukse efekt (ingl k revolving door) viitab isikute liikumisele avalikust sektorist erasektorisse ning vastupidi, ja selle oht on, et kasutatakse ebaõiglaselt ära ühest ametikohast tulenevaid privileege ja õigusi teise sektori kasuks. Näiteks erasektorist avalikku sektorisse asudes on risk, et hakatakse poliitika kujundamisel või regulatsioonide täitmisel ebaõiglaselt eelistama endise tööandja või valdkonna huvisid.

Avalikust sektorist erasektorisse liikuva ametniku puhul on oht, et juba ametiajal hakkab ametniku otsuseid mõjutama erasektorisse liikumise soov, ja ametikohustusi täidetakse viisil, millega kindlustatakse endale meelepärane koht konkreetses ettevõttes või näiteks ettevõtete katusorganisatsioonis. Kõige üldisem risk on endiste riigiteenistujate palkamine lobistina, et kasutada isiku varasemaid kontakte ja teadmisi ettevõtte või sektori huvides lobi tegemiseks.

Elulise näite võime tuua 90ndate Ameerika Ühendriikidest, kus GMO-tooteid arendavaid põllumajandusettevõtteid esindav jurist liikus valitsuse toidutööstust reguleerivasse organisatsiooni, kus ta kujundas põllumajanduse biotehnoloogiapoliitikat, ning hiljem naasis ta kõrgel positsioonil oma endise kliendi juurde. Tema arendatud poliitikast sai alguse GMO-toodete levik Ameerikas ja maailmas.  

Piirangute kasutamine

Pöördukse efekti ohte on võimalik piirangutega maandada. Inglismaal peavad endised kõrged ametnikud ja ministrid enne ettevõttese liikumist esitama selgitustaotluse komiteele, kes hindab muu hulgas seda, millisel määral on pakutud positsioon tänutäheks võimalike varasemate teenete eest. Tüüpiline piirang Inglismaal ja mitmes teises riigis on, et ametnikel on erasektoris lobistina keelatud töötada kuni kaks aastat pärast avalikust sektorist lahkumist. Piirangute eesmärk on takistada oma endise ametikoha tutvuste ja teadmiste ebaõiglane kasutamist. Piirangute juures peetakse isiku õigustest kõrgemaks avaliku sektori läbipaistvuse, usalduse ja erapooletuse säilimist, kuna avaliku võimu favoritism teatud valdkonna, inimeste grupi või ettevõtete osas mõjub halvasti terve riigi mainele.

Kuigi Eesti ametnikele laieneb üheaastane tegevuspiirang siduda ennast juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teiud vahetut või püsivat järelevalvet, ei ole see ammendav meede huvide konflikti ennetamiseks. Eestis tuleb veel täiendavalt hinnata, kas piirangutega on kaetud kõik vajalikud positsioonid, sh ministrid, ning kas piirangud on piisavalt laiad, et katta üldine lobitegevus (näiteks suhtekorraldus või õigusteenuseid osutava ettevõtte kaudu). Selleks tuleb läbi arutada, kuidas toimib järelevalve ja kuidas korraldada rikkumiste tagajärgedega tegelemise mehhanismid.

Lobi tuleb reguleerida

Lobimine ehk huvide esindamine on demokraatliku otsustusprotsessi osa, milles mõne valdkonna või huvi esindaja avaldab oma arvamust selle kohta, kuidas peaks tema valdkonda või huvi puudutavat avalikku otsust tegema. Otsustaja kohustus on seejärel teha oma otsus avalikku huvi silmas pidades ja selgelt põhjendades, kuidas ta selleni jõudis. See peaks käima kaasavalt ja läbipaistvalt, et oleks võimalik hinnata, kelle algatusel, huvides ja info alusel otsus tehti.