Kui kestlik on Eesti areng?
Eesti kestlik areng on teema, mida arutatakse isegi koolitundides, kuid selgub, et riiklikku plaani säästva arengu eesmärkide saavutamiseks ei olegi, kirjutab KEN klastri esindaja Kuido Merits.
Säästva või kestliku või jätkusuutliku arengutee all mõeldakse seesugust lähenemist, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Vastavasisulistest alusdokumentidest puudust ei ole, kirjas on Euroopa Liidu strateegiad ja ÜRO deklaratsioon (2015) „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, mis sisaldab 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ning suunised nende elluviimiseks koos aruandlussüsteemiga liikmesriikidele täitmiseks.
Septembris 2005 kiitis riigikogu heaks Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21 – Eesti tee jätkusuutlikule arengule”. Ära on määratud riigi liikumine pikaajaliste eesmärkide suunas, kuid strateegia rakendamiseks valitsuse tasandil eraldi rakendusplaani ei ole. Elluviimine on eri arengukavade kaudu ära jagatud ametkondade ja ministeeriumide vahel. Valitsuse juures tegutseb nn horisontaalne nõuandev organ – Eesti säästva arengu komisjon – mis koosneb valitsusväliste organisatsioonide esindajatest ja asjatundjatest.
Komisjon tuli 2017. aasta lõpul välja säästva arengu näitajate või mõõdikute nimekirjaga. Teadaolevalt tehakse selle aasta lõpuks aruanne, milles peaks saama aimu sellest, kas Eesti on oma kestvas arengus tõusuteel või mitte…
Info kitsas ringis
Kahtlemata on ekspertidel teadmine ja arusaamine jätkusuutlikkuse andmetest, trendidest ja probleemidest täiesti olemas. Ühiskonda kaasava dialoogi jaoks oleks aga vaja, et teave kestliku arengu kitsaskohtade ja võtmeküsimuste kohta liiguks kitsast ringkonnast üldsuse ning poliitikuteni.
Rõõmustavaks uudiseks võiks lugeda 13. aprillil asutatud Kestliku Arengu Koalitsiooni loomise. Selle eesmärk on muuta Eesti heaoluriigiks, kus valitsetakse, toodetakse, tarbitakse ja kujundatakse poliitikaid kestlikkuse põhimõtete alusel. Õla on alla pannud mitu ettevõtet – Tallinna Lennujaam, Telia, Coop Eesti, Biomarket jt – ja liitunud ka riigikantselei ning keskkonnaministeerium.
Jääb oodata, mil ka kõige kõrgemad otsustajad oma „elevandiluust tornist“ alla laskuvad asjassepuutuvate organisatsioonide manu ning panevad paika vajaliku säästva arengu rakendusplaani.