Artikkel
  • Jaga lugu:

    Masinad majanduskasvu ei too

    Kiirema ja kestlikuma majanduskasvu saavutamiseks on investeeringud vajalikud, kuid masinate ja hoonete asemel peaksid need senisest enam keskenduma suuremat lisandväärtust loovale intellektuaalsele varale, leiab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

    Küsimus, mille püstitas lõppeval nädalal president Kersti Kaljulaid, on asjakohane. Peaksime seni füüsilisi investeeringuid soosinud maksusüsteemi asemel mõtlema, kuidas suunata ettevõtteid kulutama enam tegevustele, mida senine soodustus ei mõjuta. Erisused sotsiaalmaksus kõlavad küll praktikas paraja peavaluna ja võivad oma keerukuse tõttu kaasa tuua rohkem halba kui head, ent kui muutub majandus, ei tasu lõputult vana alal hoida. Tuleb pigem mõelda, mis võiks uusi ärimudeleid soosida.
    Et majandus kasvaks, peame pidevalt rohkem teenima. Üks võimalus selle saavutamiseks on teha lihtsalt rohkem tööd – makromajanduslikus vaates tähendab see tavaliselt uute töötajate lisandumist tööturule. Eesti viimaste aastate majanduskasvu on suuresti vedanud just hõive kasv. Kui aga inimtööjõudu napib, üritatakse seda sh Eestis kompenseerida masinatega.
    Samas leidub masinatele ka alternatiiv – teha tööd olemasoleva tööjõu ja kapitali abil senisest nutikamalt või kallimalt. Praktilise näite varal toota ehk alumiiniumist järelkärude asemel haagiselamuid, mida õnnestuks hoopis kallima hinnasildiga maha müüa.
    Immateriaalsete varade tähtsusest kaasaegses majanduses räägib eelmisel aastal ilmavalgust näinud raamat "Kapitalism ilma kapitalita", autorid kaks Briti majandusteadlast Jonathan Haskel ja Stian Westlake. Nende teadustöö annab ülevaate, kuidas alates 2000. aastate algusest on edukad ettevõtted hakanud rohkem raha kulutama mittemõõdetavatele varadele kui traditsiooniliste füüsiliste "investeeringute" tegemiseks. Autorite hinnangul on just see lubanud praegustel tehnoloogiagigantidel kasvada niivõrd kiiresti.
    Mõõdetamatus takistab investeeringuid
    Kahjuks pole meil ka selles vallas ette näidata just hiilgavaid tulemusi. Tootlikkus hõivatu kohta on viimastel aastatel kasvanud napi 1–2% võrra. Seega on "nutikama" töö tegemiseks vaja investeeringuid.
    Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele on viimastel aastatel püsinud aga muutumatutena. Samas moodustavad need kõigist tehtud investeeringutest endiselt vaid 9%. Euroopa Liidus on vastav osakaal keskmiselt 19% ja näiteks Rootsis lausa 26%.
    On omaette küsimus, kas praeguse majandusstruktuuri juures on hüpe sellise tasemeni üldse võimalik. Probleeme tekitab fakt, et investeeringutena on oluliselt lihtsam mõõta kulutusi füüsilistele varadele – masinatele ja hoonetele –, samas kui intellektuaalsete varade valdkond jääb endiselt keeruliseks ja on seetõttu alahinnatud. Paljud tänapäevase ettevõtluse jaoks olulised kulud ei kajastu ametlikus statistikas investeeringuna aga üldsegi.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Energiaekspert: olen elektrikatkestusteks juba valmis
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Hoolimata kriisist on RMK-le käesolev aasta ajaloo edukaim

TOP 100TOP 100

Eesti edukamad ettevõtted 2022

TOP 100: aasta teine pool tuleb teisiti
1
Exmet OÜKaubandus
2
Toftan ASPuidutööstus
3
LHV Group ASFinants
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Karmen Pedaru avab modellinduse pahupoole: nälgimine, pettused ja arutu laristamine
Olen suuri summasid tuulde visanud: maksnud paljude inimeste eest, teinud trippe jahtide ja privaatlennukitega, meenutas Eesti üks enim teeniv supermodell Karmen Pedaru Äripäeva raadiosaates "Edukad naised".
Olen suuri summasid tuulde visanud: maksnud paljude inimeste eest, teinud trippe jahtide ja privaatlennukitega, meenutas Eesti üks enim teeniv supermodell Karmen Pedaru Äripäeva raadiosaates "Edukad naised".
Kõik raadiosaated
Inflatsioon
Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Kõik inflatsiooni artiklid
Arvamus
Telia tehnoloogiajuht: peame peeglisse vaatama ja soolised stereotüübid murdma
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Majandustulemused
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
KÕIK MAJANDUSTULEMUSED
Juhtimine
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Viisnurk katusel, hirm naha vahel: majaomanikud pelgavad lammutuskäsku "Kes selle eest maksab?"
Enne ja pärast: vaata, kuidas kuulsad hooned ilma punasümboliteta välja näeksid
Ustimenko, Autorollo ja teised: tolmuste kohtutoimikute rivi saab lõpliku punkti Fotolugu paberireformist kohtus
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Euroopa Liit kehtestas viimaks Vene naftale hinna ülempiiri Uuendatud: USA kehtestab sama ülempiiri
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Rikaste TOP

Vaata, kes on Eesti 500 jõukamat inimest

Eesti esirikas ärinaine: mulle meeldivad ilusad asjad
1
Markus Villig1,108 miljardit
2
Taavet Hinrikus1,023 miljardit
3
Kristo Käärmann1,020 miljardit
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Äripäev eetris: Hillar Tederi “supsutamine” läheb ajalukku
Suurärimees Hillar Teder on kirjutanud ennast Keskerakonna miljoni euro “supsutamisega” ajalukku.
Suurärimees Hillar Teder on kirjutanud ennast Keskerakonna miljoni euro “supsutamisega” ajalukku.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Akkerman üritab piiriülese kaubanduse käibemaksuauku lappida
Rahandusminister Annely Akkermann saatis kooskõlastusringile käibemaksuseaduse muudatused, mille tulemusel hakkab maksuhaldur kvartaalselt saama andmeid piiriüleste maksete kohta ja paraneb käibemaksulaekumine.
Rahandusminister Annely Akkermann saatis kooskõlastusringile käibemaksuseaduse muudatused, mille tulemusel hakkab maksuhaldur kvartaalselt saama andmeid piiriüleste maksete kohta ja paraneb käibemaksulaekumine.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.