• Jaga lugu:

    Eesti vajab agressiivset majanduspoliitikat

    Eestil pole siiamaani olnud selgelt välja öeldud majanduslikku ambitsiooni ja sellele vastavat majandus- ja tööjõuturupoliitikat, kirjutab Eesti 200 nõukogu liige Priit Alamäe.

    Priit AlamäeFoto: Andras Kralla
    Selle tulemusena oleme jõudnud olukorda, kus hüppeline areng on jäänud minevikku ja mitte midagi uut tehes on edasine areng ainult tuletis globaalsest majandusarengust (nii positiivses kui ka negatiivses suunas) ja meid ootab kinnijäämine keskmise sissetuleku lõksu.
    Eestis ei ole jõudnud iseseisvuse jooksul tekkida piisavalt rahvuslikku kapitali ja me sõltume liiga palju väliskapitalist, mis on Eesti-suguse väikese majanduse jaoks eriti valus just majanduslanguse perioodide ajal. Meie ettevõtetel pole ligipääsu konkurentsivõimelise hinnaga pikaajalisele kapitalile ja see kombineerituna meie ettevõtete suhtelise väiksusega dikteerib selle, et me ei suuda ennast suurtele turgudele ja väärtusahelatesse "sisse osta" ei otseinvesteeringutega ega teiste riikide ettevõtete omandamisega.
    Meie tööturul osalejate arv kahaneb oluliselt järgmise kümne aasta jooksul ja me ei ole teinud süsteemset tööd selle jaoks, et olla globaalselt atraktiivne elu- ja töökoht talentidele. Meie praegune maailma mastaabis suhteliselt hea haridus tuleneb suuresti mineviku inertsist ja meie õpetajate ja teadlaste tugevast missioonitundest, me ei ole riiklikul tasemel tegelikult ära otsustanud, et hea haridus on tegelikult Eesti kõige olulisem maavara.
    Meie üldine maksukoormus on viimase 15 aasta jooksul järjekindlalt kasvanud ja praeguseks jõudnud nii inimeste kui ka ettevõtete jaoks taluvuspiirini. Põhjamaade naabrus, lähiajaloo pikim majanduskasvu periood ja valimiste lähenemisega seotud poliitretoorika on aga tekitanud inimestes ootuse sotsiaalsüsteemi kulude hüppeliseks kasvuks, mis seab poliitikutele järjest suuremaid kiusatusi maksude tõstmiseks.
    Kokkuvõtlikult on Eesti majanduses globaalse konkurentsi vaatest kaks suurt turutõrget, mille lahendamisel on vaja riigi tuge: spetsialistide süvenev puudus ja ligipääs konkurentsivõimelise hinnaga pikaajalisele kapitalile.
    Ja nüüd räägime meie põhimõttelistest lahendustest:
    - Leppida kokku agressiivses majanduspoliitikas, mille tulemusena Eestist peab saama peakorterite maa. Meie oma rahvuslikud tšempionid – need on Eesti ettevõtted, kes suudavad rahvusvaheliselt kasvada, jättes peakontori, kõrgepalgalised töökohad ja kasumi Eestisse.
    - Tuua meie majandusest praegu väljavoolav pensioniraha vähemalt 50% ulatuses tagasi Eesti majandusse, et tagada pikaajalisi investeeringuid soodustav baas rahvusliku kapitali arenguks.
    - Seadusandluse ning regulatsioonide radikaalne ümberkirjutamine ja lihtsustamine, et Eestist saaks maailma parim riik, kustkaudu rahvusvaheliselt äri teha, ja ettevõtjad tunneksid, et neid Eestis hinnatakse ja usaldatakse.
    - Eestisse peavad olema teretulnud kõik, kes siin tahavad tööd teha ja makse maksta. Sõna "teretulnud" tähendab siinkohal nii seadusandlust, ühiskonna suhtumist kui ka välismaalaste (perede) siin elamist toetavat infrastruktuuri. Spetsialistid ja eriti kõrgelt tasustatud tippspetsialistid peaksid olema Eestisse teretulnud kvoodivabalt ja väikese tööpuuduse tingimustes tuleb ajutiste töölubadega seadustada Eesti ettevõtetele paindlik ligipääs tööjõule, vältides samas massilist immigratsiooni.
    - Pikas perspektiivis on parim majanduspoliitika hea haridus ja maailmatasemel teadus, millel on ka Eesti majandusega tugev seos. Selleks tuleb viie aasta jooksul kahekordistada teaduse ja hariduse rahastamist koos vajalike reformide läbiviimisega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andi Pleskovski: laopindade turul valitsevad uued trendid
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Kohvi hind tõusis kümne aasta kõrgeima tasemeni
Kohvi hind on tõusnud kümne aasta kõrgeima tasemeni, ettevõtted ja kauplejad püüavad turult kätte saada kõike, mis võimalik. Aasta lõpus on nõudlus kasvanud ning tarneahelaga seotud probleemid piiravad pakkumist, vahendab Financial Times.
Kohvi hind on tõusnud kümne aasta kõrgeima tasemeni, ettevõtted ja kauplejad püüavad turult kätte saada kõike, mis võimalik. Aasta lõpus on nõudlus kasvanud ning tarneahelaga seotud probleemid piiravad pakkumist, vahendab Financial Times.
Trükitööstuse TOPi III koht: rahatrüki masinad vuravad hoolega
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.