Valdur Tiit • 9. oktoober 2018
Jaga lugu:

Rail Balticu otsetrass vajab alternatiivi

Hoolimata mitmest ühispöördumistest pole Rail Balticu uue otsetrassi projekti ohtude üle järgnenud sisulist ametlikku arutelu, mistõttu vajavad sellega seonduvad probleemid veel kord selgitamist ning ka sõltumatut uurimist, kirjutab füüsik Valdur Tiit.

Hoolimata mitmest ühispöördumistest pole Rail Balticu uue otsetrassi projekti ohtude üle järgenenud sisulist ametlikku arutelu, mistõttu vajavad sellega seonduvad probleemid veel kord selgitamist ning ka sõltumatut uurimist.

Esiteks pole selge, milleks on vaja ehitada Rail Balticu tarbeks uus otsetrass, sest seni avalikustatud põhjendused suurte kaubavoogude ja arvukate reisijate kohta on Eesti vabatahtlike spetsialistide poolt argumenteeritult enam kui tõsise kahtluse alla seatud ja võimaluste piires asjaomastele inimestele teatavaks tehtud ning osaliselt massimeedias avaldatud.

Kahjuks pole sisulist ühist ametlikku arutelu järgnenud. Oluliste majanduslike ja muude vajalike eesmärkide puudumisel tulevad taolise tegevuse negatiivsed tagajärjed töö käigus paratamatult ilmsiks ning on Eesti ühiskonnale väga rasked.

Teiseks lõikab Rail Balticu uus otsetrass Eesti maastiku seninägematult ulatuslikult füüsiliselt pooleks.

Kuidagi pole võimalik ka sadakonna silla ning ökoduktiga korvata loodusele, inimestele ning loomadele sellistest negatiivsetest muudatustest tekitatavat kahju. Kas tõesti on Rail Baltic taolisel viisil vajalik peamiselt selleks, et õigustada kunagi väljakäidud ilusasti kõlavat, aga sisuliselt ekslikku loosungit kiirest transpordiühendusest Euroopasse ja anda teenistust mõnele organisatsioonile?

Kolmandaks näitas Eesti vabatahtlike spetsialistide tehtud (sh viimase) Ernst & Youngi aruande analüüs, et Rail Balticu otsetrassi käivitamise oodatavaid tulusid on seal põhjendamatult suurendatud ligikaudu 4 miljardi euro võrra, mistõttu kogu projekt pole majanduslikult ega muul moel kasumlik ega vasta Euroopa Liidu rahastuse tingimustele.

Seega on reaalne oht, et hinnanguliselt miljardeid eurosid maksev ehitus ja selle hilisem kasutamine tuleb tasuda Eesti riigieelarvest.

Vajalik sõltumatu ekspertiis

Neljandaks meenutame ka tuntud rahvusvahelise konsultatsioonifirma COWI 2007. aasta ettepanekut, mille kohaselt on Eesti ja Kesk-Euroopa vahelise raudteeühenduse parandamiseks parim võimalus kasutada olemasoleva laiusega praktiliselt töökorras Tallinn–Tartu–Valga–Riia raudteed. Ajaloost teame, et et juba enne teist maailmasõda alates aastast 1935 sõitis seda teed mööda Tallinnast Tartu ja Riia kaudu Berliini ja ka Varssavisse Balti Ekspress.

Seega on Rail Balticu kavandamisega tekkinud keerulise olukorra lahendamiseks võimalused olemas. Võimalikult pea tuleks moodustada ametlik esinduslik komisjon, kuhu kuuluksid nii otsetrassi kavandajad kui ka olukorda analüüsinud Eesti vabatahtlikud spetsialistid.

Komisjoni töö eesmärk peaks olema adekvaatselt kaaluda läbi kõik seisukohad ja tõestele argumentidele toetudes anda soovitused edasiseks tegevuseks või tegemata jätmisteks.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum