Pille Ivask • 19. oktoober 2018 • 2 min
Jaga lugu:

Ajata, aga pea piiri

Riigihankeseadus saab ettevõtjatelt pidevalt peksa ning sageli põhjusega: juriidiliselt korrektseid skeeme saab punuda endiselt ning see ei toeta ausat ettevõtluskeskkonda, kirjutab ajakirjanik Pille Ivask.

Äripäeva ajakirjanik Pille Ivask  Foto: Erakogu

Möödunud nädalal kirjutas Äripäev JOKK-skeemist riigihangetel: osaleda saab ajatatud võlaga ning sealjuures ei loe, et võlg paisub. Nüüd selgus, et kaks korda maksuvõlga ajatanud ning selle aja jooksul ka kaks riigihanget võitnud ettevõte ei suutnudki teenust pakkuda ning Tallinna ja Viimsi haridusasutused jäid teenuseta.

Ühelt poolt on mõistetav ja ettevõtluskeskkonda silmas pidades ka tervislik, et maksuamet lubab ettevõttel maksuvõlga ajatada. Küll aga ei tohi selle juures unustada, et head võimalust võib kurjasti ära kasutada. Või kui kurjasti ei kasuta, on see võimalus venitada probleemidega, mis on juba suureks paisunud ning vajavad kiiret reageerimist.

Ilmselt mõistab igaüks, et makseraskused on suur probleem ning neid tuleb võtta tõsiselt. Neid juhtumeid, kus hiiglaslik maksuvõlg tuleb vale strateegilise otsuse või mõne muu ebaõnnestumise pärast, on pigem vähe. Maksuvõlg annab märku, et ettevõttel on raskused, ning kui võlg kasvab, annab see põhjust olla eriti tähelepanelik.

See, et ettevõte võidab samal ajal riigihankeid, on äärmiselt kahetsusväärne. Nagu sellest konkreetsest juhtumist selgus, sai reaalsuseks risk, et toitlustaja võib päevapealt kaduda, sest ei suuda teenust pakkuda. Nagu ütles Südamekese lasteaia direktor Margit Hiiet: „Eks see ikka segab, et ühe päevaga on vaja leida toitlustaja 200 lapsele“. Ehk siis see seadis surve alla ka haridusasutused, kes peavad ühelt poolt leidma suure kiiruga uue ajutise toitlustaja ning seejärel välja tulema riigihankega, et leida lepinguline teenusepakkuja.

Ajatamisele piir

Lähtuvalt, sellest, tõsi, küll ühest, ent siiski nukrast näitest, saab teha ettepaneku, et kuigi maksuvõla ajatamine on teretulnud ja annab ettevõtjale võimaluse ellu jääda ja oma tegevust paremini koordineerida, võiks olla siiski seaduses kehtestatud piir, kui suure ajatatud maksuvõlaga riigihankes osaleda saab.

Loo tegemise käigus küsis Äripäev ka rahandusministeeriumilt, kas nad mõtlesid seadusemuudatust tehes ka sellele, et riigihangetes osalemiseks võiks maksuvõlal olla piirmäär. Vastust sellele ei tulnud. Ka maksuametilt ei tulnud otsest kommentaari, miks pikendatakse korduvalt võlga, mis suureneb. Nüüd, pärast loo ilmumist, tahaks neile küsimustele küll vastuseid, sest konkreetne näide ei pruugi jääda ainukeseks. Üks sisuline seadusemuudatus aitaks ära hoida palju segadust ja lisatööd, mis paljude Tallinna ja Viimsi lasteaedade jaoks on juba reaalsuseks saanud.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt