Paisuva võlaga ettevõte võidab riigihankeid

Peetson juriidilises mõttes ei eksi. Möödunud aasta 1. septembril jõustunud riigihankeseaduse muudatus näeb ette, et hankes osalema kvalifitseeritakse ka ettevõte, kes on oma maksuvõlga ajatanud. Nüüd ei oma enam tähtsust, kui pikalt võlga ajatatakse. Varem võis ajatatud maksuvõlaga ettevõtja osaleda riigihankel juhul, kui ajatamise periood ei ületanud kuut kuud või oli ajatamine täies ulatuses tagatud.

Nagu selgitab TGS Balticu vandeadvokaat Kristina Laarmaa, on hankija kohustatud pakkumusi kontrollides veenduma maksuvõlgade puudumises. Uue seaduse kohaselt peab hankija maksuvõla avastamise korral aga pakkujat teavitama ja määrama täiendava tähtaja maksuvõla likvideerimiseks või ajatamiseks. „Üksnes juhul, kui pakkuja võlga ei ajata ega likvideeri ka täiendava tähtaja jooksul, peab hankija sellise pakkuja kõrvaldama,“ selgitas ta.

Maksuametist selgub, et KLP Toit OÜ-l on võlg üleval alates eelmise aasta 10. augustist. Kuigi ettevõtte andmeid maksuametist vaadates selgub, et sel on enam kui 346 000 euro suurune maksuvõlg, oli see mõlema hanke tegemise ajal ajatatud.

„Praegu pole maksuvõlg ajatatud. Sel ajal, kui hanked tehti, oli maksuvõlg ajatatud,“ kinnitas Peetson. Sisuliselt tähendab see, et ettevõtted võivad uue hanke ajaks võla ajatada, kuid selle taas täitmata jätta.

Siin tekib aga küsimus, miks üldse maksuamet laseb korduvalt võlga ajatada, arvestades, et võlg on vahepeal ka suurenenud. Maksuameti kommunikatsioonijuht Rainer Laurits ütles, et maksuameti eesmärk on see, et ettevõttel oleks võimalus oma ajutised makseraskused ületada. „Ja me ei tee seda ainult heas usus, vaid selle aluseks on ka tasutud maksude andmed ning ettevõtte muu varaline seis. Kui ettevõtte maksedistsipliin ja varaline seis halveneb olulisel määral, siis me saame teha kaalutlusotsuse ja uut taotlust ei rahulda,“ ütles Laurits.

Samuti on kurioosne, et ettevõte osaleb riigihankes ja võidab neid ehk saab sisuliselt riigilt raha juurde, olles ise samal ajal riigile sadu tuhandeid eurosid võlgu.

Laarmaa märkis, et maksuvõla ajatamine pole seadusevastane ja otsuse selle kohta teeb maksuamet. Ta lisas, et see, millises summas maksuvõlg peaks tooma kaasa pakkuja hankest kõrvaldamise ja kas maksuvõla ajatamine sõltumata ajatamise perioodi pikkusest ja ajatatud maksuvõla summast peaks omama tähendust riigihanke kontekstis, on seadusandja otsustada.