Kolm ideed Eesti arenguks

Tõhus riigiaparaat ei koosne eraldi seisvatest ministeeriumidest, vaid see on üks ühtne üksus, kus ministeeriumid on sisuliselt osakonnad, mida saab vajadusel kergesti ümber formeerida. Riigiaparaadi organisatsioonilises tipus seisab apoliitiline peakantsler, kellele alluvad kantslerid. Kõik need ametikohad mehitatakse personalifirmade korraldatud konkursside abil.

Kokkuvõttes on tõhus riik kergelt paremale poole kaldu, aga mitte nii hullusti nagu Ameerika Ühendriigid või Šveits. Paremale tähendab seda, et inimesel on rohkem vabadusi ja kohustusi iseendaga hakkama saada. Segavaid faktoreid on vähem, ka toetusi pole ülemäära palju. Me ju eeldame, et meie inimesed muutuvad aasta-aastalt aina haritumaks ja targemaks, tervemaks ja tugevamaks. See tähendab, et peab kasvama meie iseseisev hakkamasaamise võime.

Ka seadusi ja regulatsioone ei tohi olla liiga palju, sest oleme ju mõistlikud inimesed. Üks vabaduse nurgakive on vabadus eksida ja sellest õppida.

Mahe Eesti ehk Organic Estonia on samal ajal nii majandus- ja keskkonnapoliitiline suund kui ka rahvusvaheline turundusrelv.

Selleks, et saaksime oma põllumajandus, metsa- ja tervisetooteid maailmas Organic Estonia kaubamärgi all müüa, ei pea kõik meie põllud ja metsad olema 100% mahedad. Juba 51% oleks piisav, et väita: enamik Eestist on mahe. Täna on meie põllumajandusmaadest mahe ligi 20%. Euroopas on kõrgem näitaja vaid Liechtensteinis ja Austrias. On paras aeg rääkida ühiskonnas see asi läbi ja võtta vastu protsessi kiirendav otsus. See aitab Eestil silma paista, parandab meie kuvandit (isegi põlevkivi kiuste) ja mis kõige tähtsam, aitab kaasa kõrgema lisandväärtusega ekspordile, mis omakorda aitab üldist jõukust kasvatada. Rääkimata sellest, et mida rohkem mahetooteid ise tarbime, seda tervemad oleme ning vähem riigi haigekassat kurname.

Ma ei taha öelda, et unustame teised ekspordisektorid ära. Kindlasti mitte. Aga suures ja kirjus maailmas silma paistmiseks ning läbilöömiseks on vaja konkreetset ja selget sõnumit. Organic Estonia sobib selleks suurepäraselt.

Toitu ei saa digitaliseerida ja mahetoodangul on selged piirid, kogu maailma sellega ära ei toida, see jääb jõukate privileegiks. See tähendab kõrgemaid hindu ja teenimisvõimalust meiesugusele riigile, kus puhast loodusressursi ühe inimese kohta on väga palju. Kliimamuutused mängivad siin meie kasuks.