Hoidkem metsa, väärindagem puitu

Eesti riik elab praegu paljugi metsast. See on üks olulisim tööandja maapiirkondades, peamine ekspordi tasakaalustaja ja väga oluline tuluallikas nii metsaomanikele, ettevõtjatele kui ka riigile. Ometi on meil veel arenguruumi.

Puit on tulevikumaterjal. Arvestades kliima soojenemist, on puidust saamas üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid, millega asendada näiteks betooni ja terast. Kui betoonist ja terasest hoone valmistamine paiskab õhku süsinikku, siis puidust hoone seob süsinikku. Kui plastikkoti asendame taastuvast toormest tehtud paberkotiga, on see keskkonnale suur teene nii selle koti valmistamisel kui ka utiliseerimisel. Puidule kui heale ja kvaliteetsele materjalile pööratakse maailmas aina enam tähelepanu. Seega on globaalne trend meile positiivne.

Puidusektor on maailmas tegemas tohutut arenguhüpet, eriti puitehitistega. Suurbritannia parim hoone on puitehitis, maailma parimaks ehitiseks valitud hoone on suuresti puidust. Ka Eestis hakatakse aina rohkem pöörama tähelepanu puidule kui inimsõbralikule ja kvaliteetsele ehitusmaterjalile. Viimsi koolihoone ja planeeritav Keskkonnamaja on siin head teerajajad.

Ma usaldan üldiselt riiki ja riigi allasutusi. Kui hulk igapäevaselt rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemi alusel metsaressursi hindamisega tegelevaid pädevaid spetsialiste annavad teada, et praegu kasvab Eestis metsa rohkem kui 5 või 15 aastat tagasi, siis ma usun neid.

Kui aga võtta meie metsade olukord, siis peamine väljakutse on asjaolu, et meie metsade vanuseline struktuur on paigast ära. Eestis on väga palju vana ja keskealist metsa, vähe aga pealekasvavat noort metsa. Vanad metsad tuleks asendada uue noore metsaga.

Peaksime ühiselt mõtlema, mida teha, et ka meie lastele ja lastelastel oleksid terved ja tugevad metsad. Kui me küpset metsa ei asenda uue metsapõlvkonnaga, saavad meie lapsed väikese väärtusega, risustunud metsaala. Seal oleks keerukas isegi seenel käia.