Endriko Võrklaev • 9. jaanuar • 2 min
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Praegune olukord ei kasva majanduskriisiks

Kuigi majanduse jahtumine on fakt ning finantsturgudele on hiilimas hirm, ei ole põhjust arvata, et asi areneks majanduskriisiks, leiab SEB fondijuht Endriko Võrklaev.

Endriko Võrklaev  Foto: Erakogu

Lõppenud aasta pakkus investoritele tavapärasest teravamaid elamusi. Maailmamajandus ja finantsturud on tihedalt seotud, kuid seekord uinutas maailmamajanduse suhteliselt hea olukord investoreid sedavõrd, et aasta lõpu järsk kukkumine aktsiaturgudel tuli paljudele üllatusena. Kvartaliga langesid Euroopa ja USA aktsiad keskeltläbi 12%, Hiina aktsiad umbes 10% ja Tallinna börs üle 4%.

Korrektsioonid on kui meeldetuletus, et keskmisest kõrgema tulu taotlemisega käib paratamatult kaasas ka risk. Sageli ei ole korrektsiooniks vaja ka fundamentaalset põhjust, kui liiga suur hulk investoreid on liigsest optimismist oma portfellid riskantsemaid varasid täis ostnud ja täiendav nõudlus kuivab kokku.

Majanduse jahtumine on vaieldamatu fakt ja kestev kaubandustüli USA ja Hiina vahel on juba mõjutanud ettevõtete kasumiväljavaateid. Küsimus on vaid, kuivõrd langenud aktsiate hinnad seda juba kajastavad. SEB analüüsimeeskond ei arva, et praegune olukord areneb majanduslanguseks ja kriisiks.

Ka maailma mõjuvõimsamad keskpangad ja -pankurid mäletavad hästi eelmist kriisi ja teevad ilmselt kõik, et seekord ei rulluks sündmused lahti samamoodi. Hetkel poeb hirm investorite meeltesse ja ka meedias on rohkem kajastusi finantsturgude lühiajalistest liikumistest. Ajalooliselt on see sageli tähendanud häid väljavaateid järgmisteks perioodideks. Arvame, et praegustelt hinnatasemetelt on aktsiaturud atraktiivsemad, kui nad olid seda kolm kuud tagasi.

Mitmed tsüklid veel ees

Tõusud ja langused on finantsturgudel loomulikud ja puudutavad pensionifondide käekäiku ka tulevikus. Eesti kohustuslikud pensionifondid olid aasta jooksul nii kuni 6% suuruses plussis kui ka umbes 7% suuruses miinuses sõltuvalt fondist ja vaadeldavast ajahetkest. Aastat tervikuna vaadates jäädi valdavalt miinuspoolele, sest langesid nii aktsiad kui ka isegi kvaliteetsemad ettevõtete võlakirjad. Plussi jäid turvalised valitsusvõlakirjad ja erinevad ebalikviidsemad varad, mille väärtust ei hinnata igapäevaselt turgu.

Pensionikoguja jaoks on kõige olulisema kaaluga vahetult enne pensioniiga fondides toimuv ja seega tasuks just siis mõelda riskitaseme vähendamisele. Enamikul Eesti pensionikogujatel on aga ees veel tublisti üle poole kogumisperioodist ja seega ilmselt ka mitmed majandustõusud ja ka -kriisid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt