Praegune olukord ei kasva majanduskriisiks

Ka maailma mõjuvõimsamad keskpangad ja -pankurid mäletavad hästi eelmist kriisi ja teevad ilmselt kõik, et seekord ei rulluks sündmused lahti samamoodi. Hetkel poeb hirm investorite meeltesse ja ka meedias on rohkem kajastusi finantsturgude lühiajalistest liikumistest. Ajalooliselt on see sageli tähendanud häid väljavaateid järgmisteks perioodideks. Arvame, et praegustelt hinnatasemetelt on aktsiaturud atraktiivsemad, kui nad olid seda kolm kuud tagasi.

Tõusud ja langused on finantsturgudel loomulikud ja puudutavad pensionifondide käekäiku ka tulevikus. Eesti kohustuslikud pensionifondid olid aasta jooksul nii kuni 6% suuruses plussis kui ka umbes 7% suuruses miinuses sõltuvalt fondist ja vaadeldavast ajahetkest. Aastat tervikuna vaadates jäädi valdavalt miinuspoolele, sest langesid nii aktsiad kui ka isegi kvaliteetsemad ettevõtete võlakirjad. Plussi jäid turvalised valitsusvõlakirjad ja erinevad ebalikviidsemad varad, mille väärtust ei hinnata igapäevaselt turgu.

Pensionikoguja jaoks on kõige olulisema kaaluga vahetult enne pensioniiga fondides toimuv ja seega tasuks just siis mõelda riskitaseme vähendamisele. Enamikul Eesti pensionikogujatel on aga ees veel tublisti üle poole kogumisperioodist ja seega ilmselt ka mitmed majandustõusud ja ka -kriisid.