- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,00%6 198,01
- DOW 300,00%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 100−0,2%8 767,74
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,00%6 198,01
- DOW 300,00%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 100−0,2%8 767,74
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti 200 provokatsioon on ellujäämise strateegia
Ühiskonda poolitav valimiskampaania võib olla nappide vahenditega alustava erakonna üks väheseid ellujäämise viise riigieelarvest toetust saavate parlamendierakondadega konkureerimisel, kirjutab advokaadibüroo Derling Primus advokaat Evelin Prunt.
Ma ei ole erakonna Eesti 200 valija või eestkõneleja ning see ei ole nende ühiskonda poolitava kampaania kaitsekõne. Eesmärk on hoopis soov laiemalt mõista olukorda, mis on tinginud erakonna Eesti 200 vajaduse luua endast esmamulje just niivõrd provokatiivse valimiskampaaniaga.
Eesti erakondade rahastamist reguleerib erakonnaseadus. Läbipaistvuse tagamise eesmärgil on erakonnaseaduses detailselt reguleeritud, kuidas on erakonnal võimalik oma poliitilist tegevust rahastada. Lihtsustatult öeldes jagunevad erakonna tuluallikad neljaks: tulu liikmemaksudest, annetustest, enda varaga tehtud tehingutest ning toetus riigieelarvest.
Riigikogusse kuuluvatel erakondadel on siin suur eelis. Reformierakond "teenis" eelmisel aastal riigieelarvest 1 607 820 eurot, Keskerakond 1 447 040 eurot, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 803 912 eurot, Isamaa 750 316 eurot, EKRE 375 160 eurot ning Vabaerakond 428 752 eurot. Selline toetus moodustab suurusjärgus 86% kõikidest erakonna tuludest (Keskerakonna näitel).
Asja iva seisnebki selles, et riigieelarvest tekib õigus saada oma sõnumi edastamiseks eraldis vaid nendel erakondadel, kes on riigikogus esindatud. See tähendab, et Eesti 200 riigieelarvelisele toetusele ei kvalifitseeru – valimiskampaania tuleb läbi viia omal jõul. Tõenäosus, et uuel poliitilisel liikumisel oleks juba enda vara, mille arvel tulu teenida, on samuti õhkõrn. Kuna oma sõnumit ei ole jõutud veel levitada, ei maksa loota ka väga heldetele annetajatele.
Meedia võimendab
Eesti 200 valis kehvades tingimustes endast jõulise esmamulje loomiseks ning valimiskampaania ühe keskse idee levitamiseks väga leidliku viisi. Meedia poolt sõnumi võimendamine garanteeris Eesti 200 poliitika ja ideede võimalikult laia leviku piiratud eelarve tingimustes. Vastuolulisele kampaaniale järgnev meediakaja, inimeste pahameel ja kriitika erakonnale midagi ei maksa. Praegu võib kindlalt väita, et valimiskampaania on kahe päevaga kinnitanud enda eesmärgi täitumist. Erinevast rahvusest laste samasse kooli integreerimise idee on taaskord tõusnud päevakorda.
Erakondade rahastamise reeglitesse on sisse kodeeritud ebavõrdsus. Alustaval erakonnal tuleb valimiskampaania läbi viia olukorras, kus tal ei ole riigieelarvest saadud vahendeid enda juhtfiguuride nime ja nägu kujutavate plakatite igale tänavanurgale üles seadmiseks. Tekib põhjendatud küsimus, kas riigieelarvest tuleks toetus tagada kõikidele nendele erakondadele, kes on täitnud erakonna registreerimiseks vajaliku liikmete arvu nõude.
Jääb vaid üle oodata, mida on Eesti 200 provokatsioonile vastu panna veelgi nooremal, Elurikkuse Erakonnal.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele