• Jaga lugu:

    Keit Pentus-Rosimannus: vabal meedial on suur roll desinfosõjas

    Parlamendi väliskomisjoni värske raporti eesmärk on tuua tähelepanu välisriigist tulenevatele desinformatsiooni rünnakutele ja see juhib tähelepanu vajadusele panna täpselt paika rollid desinfo rünnakute tõrjumisel. Seda saab teha mitte vaba meediat tsenseerides, vaid selle rolli tähtsustades, kirjutab riigikogu väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond).

    Keit Pentus-Rosimannus.Foto: Andres Haabu
    Raport võttis ette võõrriigist tulenevad organiseeritud rünnakud demokraatlike valimiste vastu. Rõhk on siin sõnadel “võõrriigist” ja “organiseeritud”. Sellised suured desinformatsiooni kampaaniad on olnud üheks relvaks, mida kasutati mitme riigi hiljutiste valimiste eel. Sellest on saanud probleem, mida tuleb tõsiselt võtta nii iga liikmesriigi kui ka Euroopa Liidu tasandil. Nii, nagu pole küberrünnakute vastu võimalik saada riigisektoril, erasektoril ega meedial igaühel omaette toimetades, nii ei saa ka teabepesu ja desinfo rünnakutega võideldes ükski neist sektoritest üksinda edukas olla.
    Vabal meedial on kogu selles sõjavormis väga suur kaitseroll, seda rõhutasime ka raportis. Tsensuuri asemel, millest Allan Rajavee oma 25. jaanuaril Äripäevas ilmunud loos kirjutas, on raportis rõhutatud just meedia eneseregulatsiooni tähtsust. Mingist tsensuurist ei saa ega tohi Eesti Vabariigis juttu olla ega olegi.
    Riigipoolse koordineeriva üksuse määramist (mitte uue asutuse loomist) on vaja, et selge oleks rollijaotus ja teada, kes koordineerib, kelle juurde ladestuvad oskused ja kogemused ning kes on partneriks rahvusvahelisel tasandil. Peab olema teada, kus on suutlik ja pädev staap olukorras, kus riik avastab ennast rünnaku all olevat. Üksus peab olema sõltumatu ning ideaalis peaksid ka meedia esindajad olema osa sellisest staabist.
    Me peame olema valmis
    Kas raporti üks soovitusi oli Eestis levivate Vene kanalite kinnipanek? Ei. Soovitus oli luua mehhanism kiireks reageerimiseks olukorras, kus avastame ennast ulatusliku võõrriigist tuleneva desinformatsiooni rünnaku alt. Siin ei ole juttu igapäevasest Vene roosast propagandast, mida Sputnik ja Russia Today levitavad.
    Mõjutustegevus ei ole midagi uut. Uus on meedium, mis on muutnud sekkumise odavaks ja võimaldanud ka kurjadele kavatsustele hõlpsat, odavat, täpselt sihitud ja kiiret ligipääsu teise riigi elanikele. Kriitiline lugemisoskus on oluline abiline desinformatsiooni ära tundmisel, aga kui vastas on riiklikult organiseeritud teadlik rünnak, oleks ohtlik arvata, et ainult teadlikkuse kasvatamisest piisab. Vabal ajakirjandusel on selles oma, väga oluline roll.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Meesak: ükski hookuspookus ei päästa - odava energia aeg on läbi
Meil seisavad ees paarkümmend aastat intensiivseid investeeringuid energiamajandusse, kirjutab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.
Meil seisavad ees paarkümmend aastat intensiivseid investeeringuid energiamajandusse, kirjutab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.
Toorainete kallinemine aitas Euroopa turud plussi
Euroopa aktsiaturud on uut nädalat alustanud tõusuga, millele on kaasa aidanud kaevandusfirmade ja energiasektori aktsiate kallinemine, mis oli omakorda tingitud toorainete hinnatõusust. Investorid hoiavad silma peal ka börsifirmade tulemustel, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on uut nädalat alustanud tõusuga, millele on kaasa aidanud kaevandusfirmade ja energiasektori aktsiate kallinemine, mis oli omakorda tingitud toorainete hinnatõusust. Investorid hoiavad silma peal ka börsifirmade tulemustel, vahendab Reuters.
Tuntud veebipood enam kui duubeldas kasumi
Kosmeetikatooteid müüva veebipoe Loverte omanik Joost-Level OÜ näitas läinud aastal hoogsat kasvu.
Kosmeetikatooteid müüva veebipoe Loverte omanik Joost-Level OÜ näitas läinud aastal hoogsat kasvu.
National Geographic muudab Eestis oma ilmumise põhimõtteid
Ajakiri National Geographic suurendab järgmisest aastast Eestis oma eriväljaannete mahtu, mis hakkavad ilmuma iga kahe kuu tagant – kokku kuus temaatilist eriväljaannet aastas. Samal ajal lõpetab üleilmsest koroonaviiruse pandeemiast tingitud reklaami- ja jaemüügi olulise vähenemise tõttu jaanuarist ilmumise National Geographicu eestikeelne põhiväljaanne.
Ajakiri National Geographic suurendab järgmisest aastast Eestis oma eriväljaannete mahtu, mis hakkavad ilmuma iga kahe kuu tagant – kokku kuus temaatilist eriväljaannet aastas. Samal ajal lõpetab üleilmsest koroonaviiruse pandeemiast tingitud reklaami- ja jaemüügi olulise vähenemise tõttu jaanuarist ilmumise National Geographicu eestikeelne põhiväljaanne.