Keit Pentus-Rosimannus: vabal meedial on suur roll desinfosõjas

Raport võttis ette võõrriigist tulenevad organiseeritud rünnakud demokraatlike valimiste vastu. Rõhk on siin sõnadel “võõrriigist” ja “organiseeritud”. Sellised suured desinformatsiooni kampaaniad on olnud üheks relvaks, mida kasutati mitme riigi hiljutiste valimiste eel. Sellest on saanud probleem, mida tuleb tõsiselt võtta nii iga liikmesriigi kui ka Euroopa Liidu tasandil. Nii, nagu pole küberrünnakute vastu võimalik saada riigisektoril, erasektoril ega meedial igaühel omaette toimetades, nii ei saa ka teabepesu ja desinfo rünnakutega võideldes ükski neist sektoritest üksinda edukas olla.

Vabal meedial on kogu selles sõjavormis väga suur kaitseroll, seda rõhutasime ka raportis. Tsensuuri asemel, millest Allan Rajavee oma 25. jaanuaril Äripäevas ilmunud loos kirjutas, on raportis rõhutatud just meedia eneseregulatsiooni tähtsust. Mingist tsensuurist ei saa ega tohi Eesti Vabariigis juttu olla ega olegi.

Riigipoolse koordineeriva üksuse määramist (mitte uue asutuse loomist) on vaja, et selge oleks rollijaotus ja teada, kes koordineerib, kelle juurde ladestuvad oskused ja kogemused ning kes on partneriks rahvusvahelisel tasandil. Peab olema teada, kus on suutlik ja pädev staap olukorras, kus riik avastab ennast rünnaku all olevat. Üksus peab olema sõltumatu ning ideaalis peaksid ka meedia esindajad olema osa sellisest staabist.