25. jaanuar
Jaga lugu:

Eesti taastuvenergiat veab biomass

Võimekus biomassi mitmekülgselt ja tõhusalt kasutada – nii elektri kui ka sooja tootmiseks, nii pelleti, puiduhakke kui ka küttepuuna – annab sellele tulevikus Eesti energiaportfellis keskse koha, kirjutab taastuvenergia koja juhataja Mihkel Annus.

Mihkel Annus.  Foto: Erakogu

Möödunud nädala Äripäevas on organisatsiooni Eesti Metsa Abiks üldkoordinaator Linda-Mari Väli puithakkel põhinevast tööstusest mananud igas mõttes mustades toonides pildi ("Eesti ei sobi Euroopa katlakütjaks"). Lihtsustatud argumentatsiooni järeldusena jääb kõlama, nagu köetaks Eesti ressurssidest kogu Euroopa katlaid, mida energeetikasektoris toimuvat, majanduse loogikat ning keskkondlikke piiranguid arvesse võttes ei saa kuidagi tõe pähe võtta.

Bioenergeetika potentsiaal

Bioenergeetikal on nii Eesti, Euroopa kui ka maailma tasemel suur potentsiaal. Seda kinnitas ka Euroopa Liidus lõppenud aasta viimastel nädalatel vastu võetud uus taastuvenergeetikat puudutav regulatsioon, mis näeb bioenergias Euroopa üht olulisimat energiavarustuse ning -sõltumatuse kandjat. On seejuures loomulik, et värsked suunised soovivad muu hulgas, et energiatootmine muutuks aina efektiivsemaks ja kondensatsioonitsüklis elektrienergia tootmine väheneks. See on igati õige ja mõistlik ka Eesti kontekstis, kus energia tootmine ja tarbimine koos üldise ressursikasutusega peabki muutuma tõhusamaks. Kuigi maailma mastaabis ei prognoosita energia lõpptarbimise olulist vähenemist lähimate kümnendite jooksul, suureneb kindlasti taastuvenergia, sealhulgas bioenergia osakaal maailma energiaportfellis.

Artikli autorile jäi muu hulgas jalgu ka tõsiasi, et täna vajavad teatud taastuvenergia lahendused veel toetamist. Leian, et uute ja loodust säästvamate taastuvenergialahenduste juurutamise toetamine on sihtotstarbeline olukorras, kus seni toimetab riigi toetuse najal fossiilkütustel põhinev energiasektor. Lisaks on toetuste eesmärk ometi tasakaalustada turutingimusi ja muuta üleminekut taastuvenergiale valutumaks. Kuivõrd viimaste aastate jooksul on taastuvenergia tootmiseks kasutatavad tehnoloogilised lahendused meeletus tempos odavnenud, vähenevad järk-järgult ka toetused. See eeldus on oksjonisüsteemi juurutamise kaudu sisse kirjutatud ka möödunud aastal jõustunud elektrituruseadusesse.

Eesti taastuvenergiasektori nurgakivi

Investeeringud tõhusate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamiseks ning katlamajade puithakkele üleviimiseks pea kümmekond aastat tagasi andsid teiste seas olulise tõuke taastuvenergia osakaalu kasvatamiseks Eesti energiaportfellis ning kohaliku toorme energeetiliseks väärindamiseks. Võib tulla üllatusena, et koguni ligikaudu 90% Eestis toodetud taastuvenergiast pärineb just biomassist. Enamik sellest kasutatakse soojussektoris, sealhulgas on üsna suur tõenäosus, et just nõnda on tuba ajalehe lugemiseks praegu mõnusalt soojaks köetud.

Eesti oli nende Euroopa Liidu riikide seas, kes 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärgid suutis täita juba praeguse kümnendi alguses. Kui esmapilgul võib taastuvenergia sümbolitena kangastuda pilt tuulepargist või päikesepaneelist, siis tegelikult hoiab Eesti taastuvenergia sektori lippu kõrgel hoopis biomass.

Biomassi tõhus kasutus on taastuvenergiale üleminekuks Eestis möödapääsmatu ning see on siinse taastuvenergiasektori nurgakiviks vähemalt seni, kuni kerkivad esimesed meretuulepargid. Just ressursi laialdane olemasolu meie kliimavöötmes ning võimekus seda mitmekülgselt kasutada – nii elektri kui ka sooja tootmiseks, nii pelleti, puiduhakke kui ka küttepuuna – annab biomassile tulevikus energiaportfellis keskse koha.

Ambitsioonikad eesmärgid

Eesti on võtnud eesmärgi hiljemalt 2030. aastaks vähemalt 80% soojusenergiast toota taastuvatest allikatest, mille ülekaaluka osa moodustab peaasjalikult bioenergia. Taastuvenergiale ülemineku perspektiivis on ressursi säästlik ja efektiivne kasutamine absoluutne prioriteet ka energeetikas. Just seetõttu on eelistatud biomassi kasutamine tõhusal koostootmisrežiimil ning kõrge kasuteguriga katlamajades.

Ambitsioonikaid taastuvenergia eesmärke kuuldes ei peaks aga palkmajatootjad unetuid öid veetma. Sektoris on paika loksunud selge hierarhia, mille kohaselt on ressursi olemasolu tagatud eelkõige nii mööblitööstusele, saekaatritele kui ka paberipuidu kasutajatele ning energeetikasektor ongi heas mõttes põhjakoristaja rollis, kellele pole esmatähtis puitse biomassi kvaliteet. Saetööstuse saepuru, oksad metsatööstusest ja muu võrdlemisi madala kvaliteediga ressurss sobib energeetikas hästi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum