Bürokraatia soolist palgalõhet ei lahenda
Sotsiaalministeeriumi esitatud muudatusettepanekud soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõule ei aita kaasa soolise palgalõhe vähendamisele, küll aga toovad muudatused tööandjatele halduskoormuse tõusu, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoja jurist Merike Koppel.
Soolise palgalõhe põhjused on välja selgitamata, vahendid ja võimalikud lahendused palgalõhe vähendamiseks on välja töötamata ning muudatustega kaasnevad mõjusid ei ole hinnatud. Peamine murekoht on kohustus koguda ülemääraselt soopõhiseid andmeid töötajate kohta.
Näiteks tuleks hakata koguma ja ka säilitama töötajate koosseisu organisatsiooni eri tasanditel ja töötajarühmades, keskmist palka nende erinevate osade lõikes, keskmist muu töötamisega seoses makstavat individuaalset tasu, hüvitist ja rahalisse väärtusesse arvutud antavat hüvet liikide lõikes, kokkulepitud tööaega, samuti tehtud ületundide ja valveaja tundide arvu, organisatsioonisiseseid liikumisi töötajarühmade vahel, tööle kandideerinud ja tööle võetud naiste ning meeste arvu ja osakaalu organisatsioonis. Pole põhjendatud, miks neid andmeid on vaja koguda. Sellisel kujul andmete kogumine on väga koormav, eriti sektorites, kus on suur tööjõuvoolavus (näiteks kaubanduses).
Meil puudub vajadus reguleerida seadusega, milliseid soopõhiseid andmeid peab tööandja koguma, sest juba praegu peavad tööandjad koguma ning esitama erinevatele riigiasutustele infot, mis võimaldab tööandjal ja asjaomasel institutsioonidel hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes. Tegemist on lubamatu ülereguleerimisega.
Tegeleda tuleks põhjustega
Toetame igati põhimõtet, et sama või võrdväärse töö eest tuleb meestele ja naistele maksta võrdset töötasu. Sooline palgalõhe Eestis ei ole aga tingitud diskrimineerimisest, vaid põhjused peituvad mujal: ühiskonnas väljakujunenud hoiakutes ja soorollides, mis omakorda tekitavad näiteks soolist segregatsiooni tööturul, mõjutavad haridusvalikuid ja takistavad töö- ja pereelu ühildamist. Riik peaks pöörama tähelepanu põhjustele, mitte liigselt lootma vaid regulatiivsetele lahendustele.
Kaubanduskoda ei toeta eelnõud sellisel kujul, sest see ei aita kuidagi kaasa soovitud muutustele. Eelnõud on samuti kritiseerinud erinevad naisorganisatsioonid, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, tööandjate keskliit jt, kuid kriitikat ei ole arvesse võetud.