Milline võiks olla Eesti Panga uue presidendi roll?

Eesti Vabariigi president, lähtudes Eesti Panga nõukogu ettepanekust, nimetab lähiajal ametisse Eesti Panga uue presidendi. Ardo Hansson on sellel ametikohal olnud minu arvates tagasihoidlik. See on tingitud asjaolust, et keskpank, olles Euroopa keskpankade süsteemi osa, jätkab sisuliselt varasemat valuutakomiteelikku rahapoliitikat.

Valuutakomitee süsteemis oli keskpangal keelatud nii otseselt kui ka kaudselt laenata raha valitsusele. Keskpank sai emiteerida ainult nii palju raha, kui palju välisvaluutat riiki ekspordi ja välisinvesteeringutega sisse tuli.

Euroalas on aga Eesti Pangal oluliselt laiemad õigused. Need õigused tulenevad asjaolust, et euro, erinevalt kroonist, on ujuva kursiga raha, mille kurss kujuneb valuutaturgudel vastavalt nõudmise ja pakkumise vahekorrale. Et kursi kõikumine oleks vähene, on Euroopa keskpankade süsteemi kuuluvate keskpankade peaülesanne sihtinflatsiooni hoidmine 2% piires. Seda ei oleks võimalik teha, kui keskpankadel poleks õigust teostada teatud piires iseseisvat rahapoliitikat.

Teisisõnu, valitsusel on õigus emiteerida riigivõlakirju niipalju, et see ei ületaks 60% ning riigieelarve defitsiit jääks 3% piiresse SKTst. Keskpangal aga on õigus osta riigivõlakirju järelturult. Praktiliselt kõik euroala riigid teostavad iseseisvat rahapoliitikat. Näiteks Soome valitsus on emiteerinud riigivõlakirju ca 60% ulatuses SKTst ja Soome Pank on emiteerinud vastavas koguses raha. Seejuures on inflatsioon Soomes olnud oluliselt allpool 2%.

Üleminek valuutakomiteelt eurosüsteemi on muutnud oluliselt meie majanduse kohanemist. Valuutakomitees pidid hinnad ja palgad automaatselt kohanema rahapakkumise muutusega, sest valuutakurss oli jäigalt fikseeritud. Euroalas kehtib teistsugune süsteem: majandus ei kohane mitte välisvaluuta sisse- ja väljavoolu kaudu, vaid valuutakursi kõikumise kaudu.

Kui riigis majandus ja inflatsioon langevad, eksport väheneb ning tööpuudus suureneb, siis tõenäoliselt euro valuutakurss langeb. Kuna euroalasse kuulub palju riike, siis ei ole selline seos absoluutne. Teisisõnu, teatud määral peavad hinnad euroalas kohanema ka rahapakkumise muutusega. Kuid majanduse kohanemist valuutakursi muutuse kaudu ei saa euroalas alahinnata.

Nii on keskpank kasutanud nn rahatrüki õigust. Selline keskpanga rahatrükk võib valuutakursi nõrgenemise kaudu majandusaktiivsust suurendada. Samamoodi nagu keskpank annab „turgudele lisaraha“, et majandust elavdada, saab keskpank anda lisaraha ka valitsusele riigi kulutuste rahastamiseks. Eesti Pangal on õigus rahastada meie riigi väljastatud võlakirju, ostes neid järelturult.

Riigivõlakirjade rahastamine Eesti Panga poolt võiks tähendada inflatsioonilist rahastamist, kui tegemist oleks täishõivega. Arvestades aga meie kasvavat tööpuudust (6,7% 2019. a Eesti Panga prognoosi järgi), ei ole meil tegemist täishõivega. Seetõttu võib riigivõlakirjade rahastamine Eesti Panga poolt ergutada meie majandusaktiivsust ilma inflatsiooni kasvuta.

Eesti Panga uus president võiks enam arvestada, et keskpangal on Euroopa keskpankade süsteemi osana oluliselt rohkem iseseisvust ja otsustusõigust kui varem.