• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 19.03.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestlased – haritud rahvas, kes teeb liiga lihtsat tööd

Suur hariduse ülejääk Eestis peidab probleeme aegunud hariduse ja oskustega ning teiste eluliste takistusega ümberõppes osalemisel ja tööturul liikumisel, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Anna Karolin ministeeriumi blogis.
Anna Karolin.
  • Anna Karolin.
  • Foto: erakogu
Kvalifitseeritud ehk heade oskuste ning haridusega tööjõu nappust peetakse üheks Eesti suurimaks majanduse arengu ning tootlikkuse kasvu piduriks. Üllataval kombel on Eesti OECD riikide seas esikohal tööjõu suure haridusliku ülejäägi poolest. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC andmetel töötas 2011.-2012. aastal Eestis oma haridustasemest madalamat haridust nõudval töökohal 36,9% töötajatest ehk umbes 200 000 inimest, OECD riikide keskmine on 24%. Miks?
Esiteks moodustasid olulise osa madalapalgalistest kõrgharitutest, umbes 46%, avaliku sektori töötajad, peamiselt haridus- ja tervishoiutöötajad. Nende olukord on nüüdseks Eesti mediaanpalga mõttes paranenud ning on edaspidigi lahendatav riiklike palgakokkulepetega.
Teiseks on osa probleemist seotud inimeste eluliste takistuste ning tööturu struktuursete probleemidega. Need hõlmavad näiteks elamist piirkondades, kus on madalad palgad või vähem oskustemahukaid töökohti, madalamat eesti keele oskust ja kehva tervist või soolisi ja vanuselisi takistusi. Kolmandaks osaks probleemist on muutunud majandus ja töö ning inimeste aegunud haridus või madalad oskused. Kunagi populaarsete erialade, näiteks põllumajanduse ja veterinaaria, järele on väiksem nõudlus, ammu omandatud haridus ei vasta tänase tööturu vajadustele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Laiemas vaates on eestlased lihtsalt kõrgelt haritud rahvas, kes teeb liiga lihtsat tööd ning võib vajada rohkem ja paremat elukestvat õpet.
Loe lähemalt

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele