Eestlased – haritud rahvas, kes teeb liiga lihtsat tööd
Suur hariduse ülejääk Eestis peidab probleeme aegunud hariduse ja oskustega ning teiste eluliste takistusega ümberõppes osalemisel ja tööturul liikumisel, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Anna Karolin ministeeriumi blogis.
Kvalifitseeritud ehk heade oskuste ning haridusega tööjõu nappust peetakse üheks Eesti suurimaks majanduse arengu ning tootlikkuse kasvu piduriks. Üllataval kombel on Eesti OECD riikide seas esikohal tööjõu suure haridusliku ülejäägi poolest. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC andmetel töötas 2011.-2012. aastal Eestis oma haridustasemest madalamat haridust nõudval töökohal 36,9% töötajatest ehk umbes 200 000 inimest, OECD riikide keskmine on 24%. Miks?
Esiteks moodustasid olulise osa madalapalgalistest kõrgharitutest, umbes 46%, avaliku sektori töötajad, peamiselt haridus- ja tervishoiutöötajad. Nende olukord on nüüdseks Eesti mediaanpalga mõttes paranenud ning on edaspidigi lahendatav riiklike palgakokkulepetega.
Teiseks on osa probleemist seotud inimeste eluliste takistuste ning tööturu struktuursete probleemidega. Need hõlmavad näiteks elamist piirkondades, kus on madalad palgad või vähem oskustemahukaid töökohti, madalamat eesti keele oskust ja kehva tervist või soolisi ja vanuselisi takistusi. Kolmandaks osaks probleemist on muutunud majandus ja töö ning inimeste aegunud haridus või madalad oskused. Kunagi populaarsete erialade, näiteks põllumajanduse ja veterinaaria, järele on väiksem nõudlus, ammu omandatud haridus ei vasta tänase tööturu vajadustele.
Laiemas vaates on eestlased lihtsalt kõrgelt haritud rahvas, kes teeb liiga lihtsat tööd ning võib vajada rohkem ja paremat elukestvat õpet.