Baltika koondamine peegeldab muutusi tööturul

Baltika õmblejaid ees ootav suurkoondamine ei ole erandlik ega üllatav, kirjutab tööandja turunduse ja värbamisega tegeleva Brandem Baltic OÜ partner Paavo Heil.

Paavo Heil

Paavo Heil
Foto: Andres Haabu

Eesti tööturg on suures muutumises. Tööga hõivatute arv ei ole eelmise majandustsükli tipuga (2007) võrreldes küll eriti kasvanud, kuid toimunud on märkimisväärne muutus tööjõustruktuuris. Kümne aastaga on tippspetsialiste Eestis 42 000 inimese võrra enam. Oskustöötajaid ning masina- ja seadmeoperaatoreid on aga 39 000 inimese võrra vähemaks jäänud.

Statistikaameti andmetele toetudes oli mullu Eestis ajaloo rekordaasta värbamises – kokku värvati Eestis tööle esimest korda üle 200 000 inimese. Töötajaid oli võimalik varasemast rohkem leida pea kõigis tegevusvaldkondades ja ametirühmades. Keskmine personali voolavus on kasvanud 30 protsendini, mis tähendab, et keskmine ühel töökohal töötamise aeg on veidi üle kolme aasta. Vaatamata viimaste aastate rekordilisele värbamismahule ei ole kõik tegevusalad siiski töötajaid juurde võitnud.

IT-ala järjest kasvab

2007. aastaga võrreldes on kõige rohkem töötajaid juurde võitnud info ja side tegevusvaldkond (118 protsenti ehk +16 100 hõivatut). Valdava osa sellest moodustavad IT-spetsialistid. Teine suur võitja on kutse- teadus- ja tehnikaalade tegevusala (sellel alal tegutsevad peamiselt teenustefirmad, nagu audiitorbürood, uuringu-, reklaami-, raamatupidamis- ja nõustamisfirmad, firmade peakontorid jne). Siin on tööhõive kasv olnud 72 protsenti (+12 800 tööga hõivatut).

Järgnevad haldus- ja abitegevused (rendi-, tööhõive-, turva-, puhastusfirmad, reisibürood jne) – kasv 37 protsenti (+6700) ning majutuse ja toitlustuse tegevusala (+30 protsenti, +6600). Kõige suuremad kaotajad tegevusvaldkondade kaupa on aga ehitus (–29 protsenti, –24 300 töötajat), põllumajandus (–29 protsenti, –8900), töötlev tööstus (–7000) ning veondus ja laondus (–4300).

Kümne aastaga on tippspetsialistide arv Eestis kasvanud 42 000 inimese võrra (+44 protsenti). Juhte on lisandunud 6300 (+8 protsenti). Oskustöötajaid on aga 26 000 (–23 protsenti) inimese võrra vähem, seadme- ja masinaoperaatoreid 13 000 võrra (–14 protsenti) ja lihttöölisi 11 000 võrra (–16 protsenti) vähem. Peaaegu samaks on jäänud teenindus- ja müügitöötajate, ametnike, tehnikute ja keskastme spetsialistide arv.

Rohkem tippspetsialiste

Kui kümme aastat tagasi oli Eestis kõige suurem oskustöötajate ametirühm ning tippspetsialistide ametirühm oli arvuliselt alles neljandal kohal, siis tänaseks on tippspetsialistid 139 000 hõivatud töötajaga ülekaalukalt kõige suurem ametirühm.

Tööhõive kasvu või vähenemise põhjusteks valdkondades on nii tehnoloogia kasutuselevõtt kui ka tööjõu maksumuse muutused. Teatud valdkondade ettevõtteid, kus on rohkem lihtsamaid töid, ei ole enam mõistlik Eesti palgatasemete juures pidada.

Samas on tippspetsialistide arvu kasvu taga kindlasti ka Eesti hea maine tehnoloogiavaldkonna ettevõtete kasvulavana ja ettevõtluskeskkonnana üldiselt, aga ka inimeste kõrge haridustase, head üldoskused (nt keelte oskus) jms. Oma rolli tööhõive kasvus mängib ka paindlike töövõimaluste järjest suurem kasutamine, mis toob valdkonda juurde osaajaga töötajaid.

Osaajaga töötajaid oli statistikaameti andmetel 2018. aastal ca 30 000 võrra rohkem kui 2007. aastal. Piirkonniti on hõive kasvanud Tallinnas, Lääne- ja Lõuna-Eestis, kuid langenud Ida- ja Kesk-Eestis.

Baltika koondamine peegeldab muutusi tööturul

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised