• OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 2250,39%63 731,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,25
  • OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 2250,39%63 731,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,25
On vägagi tõenäoline, et teise pensionisamba vabastajate tegelik eesmärk on riigistada võimalikult suur tükk üha kasvavast eraomandist, kirjutab LHV panga asutaja Rain Lõhmus.
LHV panga asutaja Rain Lõhmus.
  • LHV panga asutaja Rain Lõhmus.
  • Foto: Andras Kralla
Vabadus ning vabastamine on ohtlikud sõnad. Sageli on vabastatud maad ja rahvad halvemal järjel kui enne “vabastamist”. Ka siis, kui vabastajate ideoloogilised eesmärgid on üllad. Mul on suuri kahtlusi teise pensionisamba vabastajate tegelike plaanide ülluses.
Asjaolu, et puudub konkreetne läbimõeldud tegevusplaan, annab juba ise põhjust kahtluseks. Lisame riigirahanduse keskkonna analüüsi, karakterid, nende loogilised motiivid ning on vägagi tõenäoline, et vabastajate tegelik eesmärk on riigistada võimalikult suur tükk üha kasvavast eraomandist. Suurusjärgus üle 300 miljoni euro aastas. Igal aastal.
Sissejuhatuseks põhitõed
1) Pangad keerutavad fondides raha inimestel, kes ei saa ise otsustada.
• Ükski pank ei juhi ühtegi pensionifondi Eestis.
• Juba täna on üle 20 erineva riskiprofiiliga ja vägagi erinevat lühiajalist tootlust pakkuvat pensionifondi, mille vahel saab liikuda. Reaalsus on, et inimesed enamjaolt ise ei huvitu, millises fondis nende raha on ning kuidas konkreetne fond investeerib. Kogu selle info saab hõlpsasti kätte.
2) Erakätes olev pensionifondide raha põleb.
• Ükski pensionifond pole pikaajalise negatiivse tootlusega.
• Riigi hallatava stabilisatsioonifondi pikaajaline tootlus on ca 2% aastas. 14 pensionifondi 15st (millel on vähemalt kümneaastane ajalugu) ületab seda. Mõlemal juhul on peapõhjus liiga konservatiivne lähenemine, mida on lihtne muuta.
3) Peale haldurile mineva kulu ei jää investorile midagi järele,
• Kõik avaldatavad tootlusenumbrid on netotootlus ehk juba peale halduri kulusid.
• Projektsioon tulevikku LHV suurima teise samba fondi senise (väidetavalt halva (?) +6%) kümne aasta tootluse näitel: 1400 eurot kuus palka x 6% kõrvalepandut = 84 eurot kuu kohta. 40 aastat regulaarset investeerimist 6% tootluse juures realiseerub kokku 160 000 euroks, millest 40 000 on sissemakstu ja 120 000 investeerimiskasum. 3/4 kasum ja 1/4 sissepandu. Ei jää midagi investorile? Kui ei usalda fondivalitseja oskusi, vali passiivne autopiloodil indeksifond. Fundamentaalset matemaatilist või tootluseprobleemi fondidel kogumistsüklis ei ole. Väljamaksete tsükkel nõuab lihtsalt julgemat reformi.
Allikas: LHV blogi.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele