Seederi pensioniplaan võib olla lõks

Vabadus ning vabastamine on ohtlikud sõnad. Sageli on vabastatud maad ja rahvad halvemal järjel kui enne “vabastamist”. Ka siis, kui vabastajate ideoloogilised eesmärgid on üllad. Mul on suuri kahtlusi teise pensionisamba vabastajate tegelike plaanide ülluses.

Asjaolu, et puudub konkreetne läbimõeldud tegevusplaan, annab juba ise põhjust kahtluseks. Lisame riigirahanduse keskkonna analüüsi, karakterid, nende loogilised motiivid ning on vägagi tõenäoline, et vabastajate tegelik eesmärk on riigistada võimalikult suur tükk üha kasvavast eraomandist. Suurusjärgus üle 300 miljoni euro aastas. Igal aastal.

Pensioni esimene sammas ei ole eraomand. On klassikaline jooksev ümberjagamine maksumaksjalt talle tundmatutele isikutele.

Riik annab lubaduse maksta tulevikumaksutuludest pensioni. Ülitundlik demograafilistele muutustele. Praktikas sõltub ajahetkel võimu teostajate poliitilistest kalkulatsioonidest ja tahtest. Kas solidaarne, makstud maksudest sõltuv, suurus, erisused – kõik on lahtine ja garantiideta. Ei ole eriti huvitav diil. Seetõttu 100% sunniviisiline.

Pensioni teine sammas on täiesti harilik investeerimisfond, millele riik on ballastiks külge sättinud oluliselt rohkem riske, tootlust ja konkurentsi vähendavaid piiranguid.

Sellele vaatamata on teise samba pensionifond 100% eraomand. Täpselt nagu kolmanda samba fond ja iga muu avalikkusele mõeldud investeerimisfond. Pensioniikka jõudes kulutad oma teenitud kasumit ja kogutut. Ümberjagamist ei toimu.

Millal oli viimati hea idee vabatahtlikult loobuda eraomandist ning loovutada see riigile kohe toimuva õiglase kompensatsioonita? Teise samba investeerimisfondist loobumine esimese samba kasuks just seda tähendab.

Vabastajad pole välja pakkunud ühtegi testitud ja toimivat alternatiivi. Inimeste enda psühholoogia on suunatud lühiajalisusele, pikka aega säästavad vabatahtlikult vähesed.

Panustada vanaduses lastele? Kõik bioloogilised olendid on programmeeritud oma genotüübi jätkamisele, st hoolitsema oma laste, aga mitte vanemate eest. Õpetame koerad kiiresti veganiteks?

1) Pangad keerutavad fondides raha inimestel, kes ei saa ise otsustada.

• Ükski pank ei juhi ühtegi pensionifondi Eestis.

• Juba täna on üle 20 erineva riskiprofiiliga ja vägagi erinevat lühiajalist tootlust pakkuvat pensionifondi, mille vahel saab liikuda. Reaalsus on, et inimesed enamjaolt ise ei huvitu, millises fondis nende raha on ning kuidas konkreetne fond investeerib. Kogu selle info saab hõlpsasti kätte.

2) Erakätes olev pensionifondide raha põleb.

• Ükski pensionifond pole pikaajalise negatiivse tootlusega.

• Riigi hallatava stabilisatsioonifondi pikaajaline tootlus on ca 2% aastas. 14 pensionifondi 15st (millel on vähemalt kümneaastane ajalugu) ületab seda. Mõlemal juhul on peapõhjus liiga konservatiivne lähenemine, mida on lihtne muuta.

3) Peale haldurile mineva kulu ei jää investorile midagi järele,

• Kõik avaldatavad tootlusenumbrid on netotootlus ehk juba peale halduri kulusid.

• Projektsioon tulevikku LHV suurima teise samba fondi senise (väidetavalt halva (?) +6%) kümne aasta tootluse näitel: 1400 eurot kuus palka x 6% kõrvalepandut = 84 eurot kuu kohta. 40 aastat regulaarset investeerimist 6% tootluse juures realiseerub kokku 160 000 euroks, millest 40 000 on sissemakstu ja 120 000 investeerimiskasum. 3/4 kasum ja 1/4 sissepandu. Ei jää midagi investorile? Kui ei usalda fondivalitseja oskusi, vali passiivne autopiloodil indeksifond. Fundamentaalset matemaatilist või tootluseprobleemi fondidel kogumistsüklis ei ole. Väljamaksete tsükkel nõuab lihtsalt julgemat reformi.

Allikas: LHV blogi.