Artikkel
  • Jaga lugu:

    Lõpetame avaliku ruumi reostamise

    Vältimaks suvalist, killustunud, ebafunktsionaalset ning halba avalikku ruumi ehk ruumilist reostust, oleks vaja riigi aktiivsemat, terviklikumat ja läbimõeldumat tegevust, milleks sobiks riigiarhitekti institutsioon, kirjutab arhitekt Peeter Pere.

    Arhitekt Peeter Pere.Foto: Andras Kralla
    Mis on avalik ruum? See on koht, kus meil kõigil on õigus olla ja kuhu meil on asja, näiteks tänav. Halb avalik ruum on ebaturvaline ja seal pole midagi teha ei inimestel ega seega ka poodidel, kinnisvaraarendajatel, muudel äridel. Seal oleme passiivsed vaatlejad, läbikäijad. Hea avalik ruum on atraktiivne ja nii rahas kui ka tervisenäitajates mõõdetavalt väärtuslik, seal oleme aktiivsed osalejad. Näiteks Reidi tee kui ummistunud autotee või Reidi tee kui tänav, rannapromenaad, mille ääres on ärid ja kohvikud? Teine näide on Vabadussammas: kuidas pääsevad sinna puudega inimesed? Ringiga. Üle Harjumäe. Kui see on monument tervele rahvale, mida see tõik meie rahvast kõneleb?
    Arhitektide liit on aastaid töötanud selle nimel, et me suudaks riigina teha pikaajalisi ja kvaliteetseid otsuseid ruumireostuse vältimiseks. Jutt on nii tänavatest, teedest, liiklusest kui ka inimeste liikumisvõimalustest, integratsioonist, väljakutest ja lumekoristusest. Kõigest, mis on meie igapäevane ühine avalik ruum.
    Eesti saab peagi uue valitsuse. Muude oluliste, riigi arengut ja inimeste heaolu mõjutavate teemade kõrval ei tohiks tulevane koalitsioon unustada ühiskonna üht põhialustala – avalikku ruumi. Kui praegu kujundame keskkonda nutikalt ja teadlikult meie, siis hiljem hakkab keskkond kujundama juba meid ennast.
    Plaan koalitsioonileppesse
    Ühiskond eksisteerib ajas ja ruumis. Ruumil on Eesti ühiskonna, kultuuri ja majanduse arengus võtmeroll. Ruum meie ümber mõjutab otseselt meie töövõimet, loomingulisust ja õpivõimet. Me ei saa ruumi arengut suunata pelgalt JOKK-viisil, Exceliga või üksnes üldiste menetlustega. Et kvantiteet ei määraks kvaliteeti ning avaliku ruumi arengule suunatud tegevus oleks ettevaatav, vajame oma ruumi kaitseks kompetentsikeskust, mis tegutseks nagu muinsuskaitse, olles oma kindlate väärtuste eest seisja.
    Ruumilise planeerimise eesmärk on kujundada täisväärtuslik elukeskkond. See hõlmab selliseid hüvesid nagu teede, parkide ning mänguväljakute piisavus, ligipääs veekogule, vajaliku infrastruktuuri olemasolu, keskkonna ja kultuuriväärtuste säilitamine, esteetiline linnaruum, turvalisus ja muu. Kui midagi jääb arvestamata või kuskil tehakse viga, mõjutab see meie elu-olu pikka aega. Need on ennekõike funktsioonid, arhitektuur ja miljööväärtusliku piirkonna kujundamine on eraldi asi.
    Ruumi arengu suunamine eeldab riigi aktiivset ja hoolsat tegevust, mis tähendab, et riigil on mandaat anda ühiskonna kasutuses oleva ruumi arengusse ka sisuline ja võimalikult terviklik panus.
    Paremat ruumi saab arendada ka täna kehtivate seaduste alusel: meil on valminud väga põhjalikud ning väga hea kvaliteediga uuringud ning võrdlusanalüüsid välismaiste parimate praktikatega. Pudelikael on tegutsemine: autoriteediga kompetentsikeskuste puudumine ja pädevate inimeste nõuannete eiramine. Arhitektide liit koos teiste valdkonna esindajatega saavad poliitikutele anda välja tegevusplaani, mille võiks tervema, jätkusuutlikuma ja parema Eesti ühiskondliku arengu eesmärgil koalitsioonileppesse panna.
    Odavus pole väärtus
    Näitena võiks tuua uute arhitektuursete lahenduste otsimist kas uutele või renoveeritavatele avaliku ruumi objektidele: kas korraldame mitmeetapilisi rahvusvahelisi arhitektuurkonkursse ning valime kvaliteetsemate ideede vahel või piirdume odavpakkumise hankega?
    Nii Eesti tulevane valitsus kui ka kõik meie omavalitsused peaksid kindlalt üle minema kvaliteedipõhistele hangetele ning mitte raiskama aega ja maksumaksja raha vähempakkumiste peale. Markantsem näide on Gonsiori tänav, kus maailmakuulus taanlaste COWI andis 14 eksperdisoovitust, mida linn enamjaolt lihtsalt eiras.
    Me ei saa jätkata odavhangete ja odavlahenduste maana. Paraku iseloomustab meie ruumihankeid ja avaliku sektori tellitud arhitektuuri tihti ainult odavus. Me ei mõtle väärtusele, mida me omaenda rahvale loome.
    Põhiline probleem peitub poliitilises kultuuris ja halduskultuuris. Õigust on paslik käsitleda ühena paljudest abivahenditest – jõudmaks parema ruumini –, mitte põhilise või keskse meetmena. Kvaliteetne ehituskultuur eeldab regulatiivset raamistikku, mis seab hinnast tähtsamale kohale kvaliteedi. On ülimalt tähtis parandada riigihangete eeskirju, et need võtaksid rohkem arvesse kvaliteedikaalutlusi, mitte ainult võrdlema odavaid ehitusmaterjale, mida peab kahe aasta pärast jälle parandama hakkama. Ehituskultuuri põhimõtted peaksid kohalduma mitte üksnes märgilise tähtsusega, vaid igas mõõdus projektidele.
    Loome meeskonna
    Uus valitsus ei pea alustama tühjalt kohalt, vaid avaliku ruumi tööd saab rajada olemasolevale struktuurkapitalile. Õnneks on selles valdkonnas toimunud ka oluline areng. Viimase poolteise aasta jooksul töötas riigikantselei juures ruumiloome eksperdirühm, kelle eesmärk oli kaardistada riigi ruumilise arengu ja elukeskkonna kujundamist ja suunamist mõjutavad otsustusprotsessid ning töötada välja valdkonna arendamiseks vajalikud poliitikaettepanekud. 7. veebruaril arutas valitsuskabinet võimalust luua ruumiloome meeskond, kes hakkaks hea seisma kvaliteetse elukeskkonna eest.
    Oma olemuselt tegutseks säärane ruumiloome meeskond riigiarhitektina, nii nagu see on Flaami piirkonnas, Hollandis, Iirimaal ja sellest aastast ka Rootsis. Kõigis nendes riikides on riigiarhitekt aidanud oluliselt kaasa hea avaliku ruumi ning arhitektuuri arengule. Arhitektide liit ootab pikisilmi ruumiloome meeskonna kokku kutsumist ning on valmis selle töösse kõigest väest panustama. Kvaliteetne ruum on avalik huvi ja avalik hüve.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Lagarde: ülimadala inflatsiooni ajajärk ei tule enam tagasi
Ülimadala inflatsiooni ajajärk, nagu me nägime viimasel kümnendil, ei tule enam tagasi, ütles Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde kolmapäeval keskpankade foorumil.
Ülimadala inflatsiooni ajajärk, nagu me nägime viimasel kümnendil, ei tule enam tagasi, ütles Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde kolmapäeval keskpankade foorumil.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate väikseim
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.