Miks on meie küberhügieen nii kehv?

Võib-olla oleme selles valdkonnas isegi paremad paljude teiste riikidega võrreldes, kuid meie küberhügieen pole siiski kaugeltki mitte vajadustest lähtuv. Oleme selle eest hoolitsemise osas laisad ja seda eriti eraettevõtluses, sest isegi kui riigil on teatavad küberhügieeninõuded olemas ja puhtuse mõõtmine auditi näol toimib, siis erafirmades on palju kehvemad lood.

Kübermustuse osas pannakse ettevõtetes silm kinni ja ignoreeritakse seda kui ebamugavat teemat. Ega siin pole suurt erinevust kätepesemise ja grippi nakatumise seosega. Kui ikka küberhügieeni eirata, siis on „haigus“ varsti käes. Kas ettevõte intsidendist terveneb, on tegu vaid nohuga või saadakse gripi tüsistusena ka südamelihasepõletik – see on siis juba varasema immuunsüsteemi tugevuse ja ravi küsimus. Kui enda tervise osas on teadlikkus aastate jooksul tõusnud ja gripivaktsiini kasutamine või haigusega kojujäämine on normaalsus, siis küberturvalisuse mõttes ei ole paljudel vaktsiinist veel aimugi.

Seega julgen väita, et tegu on süsteemse probleemiga, mille tulemust me igapäevaselt ajakirjandusest loeme. Enamik ettevõtteid vist ootavadki seda, et haigus tuleb läbi põdeda ja saabub immuunsüsteemi iseeneslik kaitsevõime. See ei ole nii. Samuti ei ole siin abi nõiasõnast või MMSist.

Organisatsiooni valmidust näitab see, kas on olemas äri jätkumiseks vajalikud plaanid. Kas osatakse käituda olukorras, kui äri jaoks vajalikud andmed ei ole kättesaadavad või nendega on midagi juhtunud? Kas on teenuspartner, kes tuleb appi? See on nagu majahaldur, kes veeavarii korral tuleb ja aitab torud lappida või tuletõrjuja tulekahju korral.

Organisatsiooni vaates on ka äärmiselt oluline, et infoturvalisus, aga kitsamalt ka küberturvalisusega seotud ülesanded on organisatsioonis jaotatud, teenuspartnerid kaasatud või neile nõuded esitatud ja toimub pidev areng selles valdkonnas. Ega küberkuritegevus ei maga – see on kasumlikkuses juba aastast 2015 võistelnud narkokuritegevusega.

Tehnoloogia mõttes tasub ettevõttel lähtuvalt oma tegevusest ja organisatsiooni ülesehitusest võtta kasutusele just need asjakohased meetmed, mis on nii rahaliselt kui ka sisuliselt vajadusele vastavad. Kahjuks pole ühte või kahte võluvitsa sellel teemal. Tehnoloogia aitab kasutaja poolt majja lastud pahavaral kuhugi püünisesse kinni jääda või teeb võrku tunginud häkkeril raskemaks oma eesmärkide saavutamise ja tema tegevusele saadakse kiiremini jälile.

Oluline aga on teadvustada, et ammu on aegunud seisukoht, nagu oleks viirusetõrje ja tulemüür ainukesed ja piisavad küberturvalisust tõstvad meetmed. Kindlasti ainult neist ei piisa ja meeles peab pidama, et küberturvalisus pole ainult IT-inimese, vaid iga ettevõtte töötaja mure.