Riigihangete seaduse kitsaskohad tuleb lahendada

Plaanis on tehnilisemad muudatused, kontseptuaalseid ega põhimõttelisi uuendusi kavas ei ole. Olulisemate muudatustena vaadatakse üle kõigile riigihangetele laienevad näiteks ärisaladuse käsitlemist, pakkumuste avamisel teabe avaldamist ning põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi puudutavad reeglid, et saavutada ühetaoline kohtlemine sõltumata menetlusliigist. Samuti on kavas nõuda lepingu rikkumisest registri teavitamist enne hankelepingu lõppemist. Nendes erimenetlustes, milles seadus ei näe ette pakkumuste esitamise minimaalset tähtaega ja vaidlustamise tähtaega, soovitakse need kehtestada. Lihtsustusi kavandatakse ka vaidlustusmenetluses, avardades võimalusi menetlusi kokku liita või menetlust peatada.

Enamus plaanitavatest muudatustest on kaubanduskoja hinnangul põhjendatud ja teenivad oma eesmärki, kuid on ka muudatusi, mis vajavad lisaanalüüsi. Näiteks seaduse muutmine selliselt, et hankijal on võimalus hankeleping erakorraliselt üles öelda, kui ettevõtjal on tekkinud kohustuslik kõrvaldamise alus hankelepingu täitmise käigus. Analüüsi käigus tuleks välja selgitada, milline on võimalik kasu selle tegevuse tagajärjel ning sellise lahenduse kasuks otsustamisel on vajalik eelnevalt maandada erinevate soovimatute tagajärgede riske. Nimelt tekib ettevõtjatele täiendav risk lepingu ülesütlemiseks. Lahendada tuleks ka küsimus, kas ülesütlemine oleks välistatud, kui ettevõtja on võtnud meetmeid heastamiseks.