Riigihangete seaduse kitsaskohad tuleb lahendada

Plaanis on tehnilisemad muudatused, kontseptuaalseid ega põhimõttelisi uuendusi kavas ei ole. Olulisemate muudatustena vaadatakse üle kõigile riigihangetele laienevad näiteks ärisaladuse käsitlemist, pakkumuste avamisel teabe avaldamist ning põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi puudutavad reeglid, et saavutada ühetaoline kohtlemine sõltumata menetlusliigist. Samuti on kavas nõuda lepingu rikkumisest registri teavitamist enne hankelepingu lõppemist. Nendes erimenetlustes, milles seadus ei näe ette pakkumuste esitamise minimaalset tähtaega ja vaidlustamise tähtaega, soovitakse need kehtestada. Lihtsustusi kavandatakse ka vaidlustusmenetluses, avardades võimalusi menetlusi kokku liita või menetlust peatada.

Enamus plaanitavatest muudatustest on kaubanduskoja hinnangul põhjendatud ja teenivad oma eesmärki, kuid on ka muudatusi, mis vajavad lisaanalüüsi. Näiteks seaduse muutmine selliselt, et hankijal on võimalus hankeleping erakorraliselt üles öelda, kui ettevõtjal on tekkinud kohustuslik kõrvaldamise alus hankelepingu täitmise käigus. Analüüsi käigus tuleks välja selgitada, milline on võimalik kasu selle tegevuse tagajärjel ning sellise lahenduse kasuks otsustamisel on vajalik eelnevalt maandada erinevate soovimatute tagajärgede riske. Nimelt tekib ettevõtjatele täiendav risk lepingu ülesütlemiseks. Lahendada tuleks ka küsimus, kas ülesütlemine oleks välistatud, kui ettevõtja on võtnud meetmeid heastamiseks.

Koja hinnangul ei ole vaja muuta ehitustööde hankelepingute puhul niinimetatud protsendi kõrvalekalde meetodit ega keskmise palga nõuet. Protsendi kõrvalekalde meetod tähendab seda, et kui menetluses on vastavaks tunnistatud vähemalt kolm pakkumust, tuleb eeldatavalt edukalt pakkujalt küsida selgitust, kui tema pakkumuse maksumus on vähemalt 10 protsendi võrra madalam maksumuselt järgmisest pakkumusest või vähemalt 20 protsendi võrra madalam pakkumuste maksumuste keskmisest. Kaubanduskoda leiab, et 10 protsendi lävend on juba piisavalt suur ning seda regulatsiooni ei ole vajalik muuta.

Samuti ei poolda me muudatust, mis kohustaks äriregistrisse kandma laiemat isikute ringi kui täna. Seotud isikute kontrollimiseks saab hankija riigihangete registris teha ka üksikpäringu, või kui isikud ei ole hankijale teada, küsida pakkujalt karistusregistri teadet.