Samal ajal kui vaieldakse Elroni kahjumi üle, tuleks mõelda hoopis sellele, kuidas reisirongiliiklus vastaks paremini avalikele huvidele.
- Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv. Foto: Liis Treimann
Päev hiljem, kui Elroni kaubamärgi all Eestis reisirongiliiklust korraldava Eesti Liinirongide majandusaasta aruandest loeti välja enam kui 5 miljoni euroni ulatuv kahjum, lükkas riigifirma selle ümber. Rahvasuus porganditeks hüütud uued Stadleri rongid kanti esimesel aastal kasumisse, nüüd amortiseeritakse ühekordne sissemakse aasta-aastalt maha, selgitas ettevõte.
Riik on oma pikaajalistes plaanides pidanud reisirongiliikluse arendamist mitte ainult perspektiivseks, vaid prioriteetseks. Seda kinnitavad näiteks transpordi arengukava aastateks 2014–2020 (dokumendi kaanefotol on Elroni rongid!) ja üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. Riiklik toetus tegevuskulude katteks on kasvanud, küündides mullu 22,1 euroni ja moodustas 49 protsenti ettevõtte ärituludest.
Reisirongid on aidanud täita arengukavade eesmärki vähendada Eestis aegruumilisi vahemaid. Kuid ühes asjas pole teod lubatule järele jõudnud. Rahvas sõidab – ja mitte „tasuta“, piletitulu kasvab – kuid uued veeremid on ikka tellimata. Ettevõte ei arene, sest rongid on ületäitunud. Igaüks, kes porgandiga Tallinnast Tartu või Narva suunas sõitnud, teab olukordi, kus rahvas on vaguneis mitmes kihis. Nagu Indias.
Erakondade lubadused moondusid koalitsioonileppes ümmarguseks väljendiks „arendame mugavaid ja kiireid rongiühendusi“. Üks võimalus arenguks oleks ettevõtte vähemalt osaline erastamine.
Seotud lood
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.
Enimloetud
5
Investor ootaks madalamat hinda
6
Ka Villig avas oma padeliäri
Hetkel kuum
Investor ootaks madalamat hinda
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Tagasi Äripäeva esilehele