Anna oma hääl selle eest, mis loeb

Igas riigis leidub valjuhäälseid kandidaate, kes ütlevad, et Euroopa ei saa olla lahendus ning et see õõnestab meie rahvuslikku identiteeti. Ma ei usu seda. On palju valdkondi, kus Euroopa riigid saavad üheskoos saavutada selgelt rohkem, kui nad suudaksid üksi – näiteks tehnoloogiahiidudega konkureerimisel, välispiiride kindlustamisel, kaubanduskokkulepete sõlmimisel või maailma ookeanide puhastamisel plastijäätmetest.

Seepärast peame võitluses populistidega kasutama ära nende nõrkusi ja astuma neile vastu tegude, mitte sõnadega, lootuse, mitte hirmuga, ühtsuse, mitte lõhestatusega. Vajame selget tulevikuplaani parema homse jaoks, mitte minevikunostalgiat asjade järele, mida pole kunagi olnudki.

Kui mind valiti Euroopa Komisjoni presidendiks, oli mulle antud ülesanne selge: keskenduda küsimustele, mis loevad eurooplaste jaoks kõige rohkem. Just seda me olemegi teinud.

Praegu on töökoht 240 miljonil eurooplasel – seda on rohkem kui kunagi varem. Tööpuudus on selle sajandi madalaimal tasemel. Palgad on tõusnud 5,7%. Loodud on Euroopa piiri- ja rannikuvalve, mis aitab meil kaitsta oma piire, ehkki peame veel pingutama, et alustatut lõpule viia ja suurendada ELi piirivalveametnike arvu 10 000ni. Nüüd saame mis tahes Euroopa Liidu riigis mobiiltelefoni kasutades „rännelda nagu kodus“ ning kasutada oma koduriigis vormistatud tele- või voogedastusteenuseid kõikjal ELis. Tänu maailma ulatuslikematele kaubanduslepingutele saavad meie ettevõtted nüüd kaubelda Jaapani ja Kanadaga ilma tollimaksudeta.

Kuid Euroopa ei ole ainult arvud ja statistika, vaid ka meie ühised väärtused. Euroopa on 120 000 noort, kes osalevad vabatahtlikult Euroopa solidaarsuskorpuses, et aidata Itaalial üles ehitada maavärinast purustatud piirkondi.

Euroopa on Poola tuletõrjujad, keda Rootsi tänavatel tervitati kangelastena, sest nad tulid appi kustutama metsatulekahjusid. Euroopa on 30 000 noort inimest, kes tänu programmile DiscoverEU avastavad rongiga reisides meie maailmajagu, ning 10 miljonit Erasmuse üliõpilast, kes õpivad põhjalikult tundma teisi kultuure, ajalugu ja keeli.