Anna oma hääl selle eest, mis loeb

Lähinädalatel lähevad eurooplased valimiskastide juurde, et võtta osa maailma suurimatest riikideülestest demokraatlikest valimistest. 427 miljonit inimest 28 riigist annab hääle oma tulevasele esindajale Euroopa Parlamendis. Seda tehes määravad nad kindlaks ka Euroopa poliitika järgmise viie aasta kursi.

On tõsi, et Euroopa Parlamendi valimistesse on pikka aega suhtutud üsna ükskõikselt. Tihti kuuleme, kuidas valimata jätmist õigustatakse sellega, et „minu üks hääl ei muuda nagunii midagi“. Mis juhtuks aga siis, kui kõik nii mõtleksid? Iga eurooplane peaks oma valikut tehes ette kujutama, et ka kõik teised hääletavad sama kandidaadi poolt – ja võtma vastutuse tagajärgede eest, mida see Euroopale kaasa tooks.

Sest see tõesti loeb. Meie planeedi jaoks loeb, kas valime neid, kes hakkavad juhtima võitlust kliimamuutusega. Meie töökohtade jaoks loeb, kas valime neid, kes kaitsevad töötajate õigusi digiajastul. Meie julgeoleku jaoks loeb, kas valime neid, kes on valmis seisma eurooplaste eest maailmas, kus nii uute kui ka vanade jõudude hulgas on selliseid, kes eelistavad tegutseda omapäi või järgida ainult enda seatud mängureegleid. Euroopa on teie teenistuses – ja mitte vastupidi. Valimistel osalemisega tagate, et see tõesti ongi nii.

Igas riigis leidub valjuhäälseid kandidaate, kes ütlevad, et Euroopa ei saa olla lahendus ning et see õõnestab meie rahvuslikku identiteeti. Ma ei usu seda. On palju valdkondi, kus Euroopa riigid saavad üheskoos saavutada selgelt rohkem, kui nad suudaksid üksi – näiteks tehnoloogiahiidudega konkureerimisel, välispiiride kindlustamisel, kaubanduskokkulepete sõlmimisel või maailma ookeanide puhastamisel plastijäätmetest.

Seepärast peame võitluses populistidega kasutama ära nende nõrkusi ja astuma neile vastu tegude, mitte sõnadega, lootuse, mitte hirmuga, ühtsuse, mitte lõhestatusega. Vajame selget tulevikuplaani parema homse jaoks, mitte minevikunostalgiat asjade järele, mida pole kunagi olnudki.

Kui mind valiti Euroopa Komisjoni presidendiks, oli mulle antud ülesanne selge: keskenduda küsimustele, mis loevad eurooplaste jaoks kõige rohkem. Just seda me olemegi teinud.

Praegu on töökoht 240 miljonil eurooplasel – seda on rohkem kui kunagi varem. Tööpuudus on selle sajandi madalaimal tasemel. Palgad on tõusnud 5,7%. Loodud on Euroopa piiri- ja rannikuvalve, mis aitab meil kaitsta oma piire, ehkki peame veel pingutama, et alustatut lõpule viia ja suurendada ELi piirivalveametnike arvu 10 000ni. Nüüd saame mis tahes Euroopa Liidu riigis mobiiltelefoni kasutades „rännelda nagu kodus“ ning kasutada oma koduriigis vormistatud tele- või voogedastusteenuseid kõikjal ELis. Tänu maailma ulatuslikematele kaubanduslepingutele saavad meie ettevõtted nüüd kaubelda Jaapani ja Kanadaga ilma tollimaksudeta.

Kuid Euroopa ei ole ainult arvud ja statistika, vaid ka meie ühised väärtused. Euroopa on 120 000 noort, kes osalevad vabatahtlikult Euroopa solidaarsuskorpuses, et aidata Itaalial üles ehitada maavärinast purustatud piirkondi.

Euroopa on Poola tuletõrjujad, keda Rootsi tänavatel tervitati kangelastena, sest nad tulid appi kustutama metsatulekahjusid. Euroopa on 30 000 noort inimest, kes tänu programmile DiscoverEU avastavad rongiga reisides meie maailmajagu, ning 10 miljonit Erasmuse üliõpilast, kes õpivad põhjalikult tundma teisi kultuure, ajalugu ja keeli.

Ühisel teekonnal on meid mitmel moel proovile pandud. Iga kord oleme raskustest välja tulnud tugevama ja ühtsemana. Vastupidiselt kõikidele kahtlustele ja ennustustele kindlustasime Kreeka jäämise euroalasse.

Vähendasime meie rannikule ebaseaduslikult saabuvate inimeste arvu 90% võrra, kuigi mõned ütlesid, et rändekriis on kontrollimatu. Ja me hoidsime ühte, kui üks meie endi hulgast, Ühendkuningriik, otsustas lahkuda.

Saame alati teha rohkem ja teha paremini. Kõik senine on meile ainult uut hoogu andnud. See on meile meelde tuletanud, et meie liit ei ole midagi iseenesestmõistetavat – selle eest tuleb seista, iga päev. Avalikkuse toetus Euroopa Liidule on viimase 27 aasta kõrgeimal tasemel. 74% Eesti elanikest leiab, et ELi kuulumine on Eestile hea, ja kui homme toimuks rahvahääletus, annaks 74% oma hääle ELi jäämise poolt.

Euroopa ei saa aga kunagi valmis. Ärgem unustagem, et raudse eesriide avanemisest ja Berliini müüri langemisest on möödunud vaid 30 aastat. Eurooplased on alati võidelnud oma õiguste, vabaduste, väärtuste ja suveräänsuse eest. Ka täna ei tohiks see olla teisiti.

26. mail toimuvad Euroopa Parlamendi valimised on teie võimalus teha oma hääl kuuldavaks ja seista selle eest, millesse te usute. Üksi valimiskabiinis seistes teame, et meil kõigil on meie ühise tuleviku üle ühesugune võim ja mõjujõud. Sel päeval oleme me kõik Euroopa. Meie saatus on meie kõigi kätes.