Kavandatavad seadusmuudatused krüptoraha teenusepakkujate kohta tunduvad olevat üldiselt head ja võivad kaasa tuua kvaliteedi eelistamise kvantiteedile, kuid mitte kõigi muudatustega ei saa nõus olla, kirjutab Njord advokaadibüroo rahapesuvastase võitluse sertifitseeritud spetsialist Nikolay Demchuk.

- Nikolai Demchuk.
 - Foto: Advokaadibüroo Njord
 
Rahapesuvastane tegevus on kõigi finantsasutuste ja riikliku järelevalveasutuste jaoks Eestis tundlik teema. Danske Banki ja Swedbanki juhtumid näitasid, et Eesti jurisdiktsiooni on kasutatud kui rahapesuriiki. Pidades silmas seda, et krüptoraha käsitatakse juba iseenesest suure riskitegurina, võib olukord, kus tegevuslube väljastatakse ettevõtetele, mille üle rahapesu andmebüroo ei suuda järelevalvet teha, luua suure võimaluse, et sellest saab taas üks kanal Eesti kaudu raha pesemiseks.
Seotud lood
Finantsinspektsioon kavatseb peatselt alustada krüptoturu korrastamist, et mõista seal tegevaid ärisid ja pahalased ausatest tegijatest lahku lüüa. Kodumaise krüptopanga Change juht Kristjan Kangro kontrolli ees ei värise ja loodab, et uurimine tuleb karm.
Esimesed Äripäeva Rikaste TOPi jõudnud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin panid Narvas Enefiti tehnoloogiapargis püsti nende sõnul Põhja-Euroopa suurima kõrgjõudlusega andmetöötluskeskuse.
Mull või mitte, praegu tekitavad krüptovaluutad palju rikkust ja küsimus on, millised riigid suudavad selle enda kasuks tööle panna.
Rahvusvaheliste indeksite järgi vabaduselt maailma esirinnas sammuv Eesti seisab tõsiste väljakutsete ees: kätte võidetud vabaduste ja demokraatia eest tuleb seista iga päev. Võti pole mitte valitsuse varnas, vaid iga kodaniku enda taskus, tõdevad endine riigipea Kersti Kaljulaid ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks saates „Soraineni sagedus“.