Linda Eensaar • 24. juuli kell 10:00
Arvamused
Ainult tellijale

Eesti naisettevõtja on nagu Krõõt, ainult et ta ei sure ära

Milline kuvand on meedias loodud naisettevõtjatest? Vastuse väljaselgitamiseks luges ajakirjanik läbi kõik artiklid, mis portreteerisid naisettevõtjaid ajakirjades Eesti Naine, Anne (hiljem Anne ja Stiil) ning Tiiu vahemikus 1990–2020. See teeb kokku 30 aasta jagu materjali.  Foto: Anti Veermaa

Eestis kujutatakse naisettevõtjat kangelaslikuna ja palju vähem tagurlikult kui näiteks Lätis, kus muretsetakse, et oma äri ajades muutub naine mehelikuks. Julgustav kajastus võiks ju luua soodsa pinnase, et rohkem naisterahvaid julgeb Eestis oma äri püsti panna, kuid reaalsus on kahjuks teine, kirjutab ajakirjanik Linda Eensaar, kes analüüsis 30 aasta jagu naisteajakirjade artikleid naisettevõtjate kohta.

Teeme asja lihtsaks: mida rohkem kõrge lisandväärtusega töökohti, seda parem on riigi majanduse olukord. Kõrge lisandväärtusega on näiteks ettevõtjaks olemine. Eestis on tööealisi naisi veidi rohkem kui mehi. Rääkimata pensioniealistest ja veel töövõimelistest naistest – neid on samaealiste meestega võrreldes veel rohkem. Siiski on valemis paradoksaalsus: kõigist Eesti ettevõtjatest on naisi vaid veidi alla kolmandiku. See on kasutamata jäänud potentsiaal.

Kui oled juba tellija, siis logi sisse!
    Hetkel kuum