Kinnisvaraturg on kõvasti tõusnud ning sõidab rahatrükikeskkonna võimestava mõju tõttu samadel rööbastel edasi ka lähitulevikus. Mitmel pool maailmas on seda kasvu hakatud nimetama buumiks ja kuigi Eestis on seda sõna välditud, siis enam ei peaks – meil ongi nüüd buum, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal.
Aga mis imeloom see buum üldse on? Tõtt-öelda puudub konsensus ka kõige targemate hulgas. Mulle endale sümpatiseerib kõige enam mõte, et buum tähendab valdkonnasisest arengut, mis on tunduvalt kiirem, kui on majanduses tervikuna. Heaks kaasaegseks näiteks on 1990. aastate lõpu tehnoloogiasektori buum või klassikalisem tulbisibulate buum 1636.–1637. aasta Hollandis. Mõlemal juhul oli kasv eksponentsiaalne, samal ajal kui majanduses oli see lineaarne.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Graafik: kümne aastaga kõva tõus
Tallinna kerkib üha uuemaid ja kallemaid uusarendusi, aga ostjaid jätkub ka kõige hinnalisematele korteritele ja suur nõudlus nihutab tippkorterite hinnad juba Helsingi uusarenduste keskmise lähedale.
Üürimajade rajamisest kodude ja ka ärikinnisvara arendamisse laieneva Scandium Kinnisvara juhid plaanivad ettevõtte bilansimahult Merkost – ca 260 mln – suuremaks kasvatada.
2025. aasta kevad jääb börsiosalistele meelde järsu hüppega volatiilsuses. Kuid mitte kõik finantsinstrumendid ei kannatanud selle „palaviku“ all. Poliitilised uudised, tariifisõjad ja ebakindlus raputasid paljude börsiosaliste närve, ent olukord püsis stabiilne optsioonide, eriti nullpäevase kehtivusajaga (0DTE) segmendis, mille puhul ennustati probleeme, mis võiksid võrrelda 2008. aasta ülemaailmse kriisiga.